Eelmisel nädalal sai läbi Coop Panga aktsiate avalik esmapakkumine, kokku märkis ligi 11 000 investorit pea 33 miljonit Coop Panga aktsiat. Börsil kaubelda saab aktsiaga 9. detsembrist.
Coop Panga nõukogu kinnitas panga esmase avaliku aktsiaemisiooni mahuks 37,9 miljonit eurot ja aktsia hinnaks 1,15 eurot aktsia kohta.
Märkimistulemuseks kujunes 71 protsenti esialgu planeeritud maksimaalsest IPO mahust, milleks oli 46 miljonit aktsiat. Jaeinvestorite ehk tavainimeste märkimine ületas ootusi, kuid institutsionaalsete investorite ehk suurte fondide märkimine jäi oodatust tagasihoidlikumaks.
Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia.
Raha on juurde vaja
Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink ütles, et kui esialgu planeeris pank IPO käigus kaasata kolme aasta kapitalivajaduse, siis tegelikkuses õnnestus kaasata kahe aasta kasvuks vajalik kapital ning seejärel teeb pank järgmised otsused kapitali kaasamiseks.
Siiski märkis pangajuht, et pakkumine näitas jaeinvestorite suurt usaldust panga suhtes, ühtlasi lubas Rink, et pank pühendub aktsionäridele antud lubaduste täitmisele ja lähiaastate kasvustrateegia lubatud mahus ellu viimisele.
“Eriti rõõmustas, et 24 protsenti meie aktsiate märkijatest olid Coop Panga kliendid, kes märkisid kokku 42 protsenti emissiooni mahust. 1,4 miljonit aktsiat märkisid juurde ka Coop ühistud,” lisas Rink.
Hind tuli väikseim võimalik
Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot ehk pakkumise alampiir. Investoritele, kes olid vormistanud märkimise 1,3 euro peale – näiteks LHV kaudu investeerinud tavainimesed -, vabastatakse broneering 0,15 senti aktsia kohta.
Coop Panga nõukogu otsustas, et kõik märkijad saavad aktsiaid soovitud koguses. Coop Pank emiteerib 27 miljonit uut aktsiat ning omakapital suureneb 31 miljoni euro võrra. Nimetatud summat kasutatakse panga kasvustrateegia elluviimiseks.
Aktsiad kantakse investoritele üle 4. detsembril ning börsil saab nendega kaubelda 9. detsembrist.
Senised väikeaktsionärid AS Inbank, Luciano Orsero ning Roberto de Silvestri müüvad kokku ligi 5,8 miljonit aktsiat. Coop Panga suurim eraisikust aktsionär Andres Sonn otsustas loobuda IPO käigus aktsiate müügist.
Enim investoreid ehk 50% kasutas aktsiate märkimiseks LHV panka. Swedbanki kaudu märkis aktsiaid 31% investoritest ja SEB kaudu 18%. Teistest Balti riikidest märkis aktsiaid 74 investorit, kes avaldasid soovi 457 tuhande aktsia soetamiseks.
Miks suured investorid kaasa ei tulnud?
IPO finantsnõustaja LHV esindaja Lauri Lind ütles, et institutsionaalse ehk suurtele investoritele suunatud pakkumise tulemust mõjutas mitme erineva negatiivse faktori koosmõju.
“Pakkumise maht ja kogu ettevõtte suurus jäi paljudele regioonile suunatud ning arenevate turgude fondidele liiga väikeseks ja ei taganud piisavat likviidsust. Läbi kogu pakkumise perioodi tekkis täiendav negatiivne uudistevoog rahapesu teemadel Balti panganduses,” märkis ta.
Samuti mõjutas asjaolu, et nii Lääne-Euroopa kui Kesk- ja Ida Euroopa regiooni pankade aktsiad kauplevad viimase viie, paljudel puhkudel ka enama, aasta madalaimate tasemete lähedal, lisas ta.
“Oma roll on ka Eesti pensionisüsteemi reformil ja sellest tuleneval ebakindlusel. Samas oli jaepakkumise poolel tugev tulemus, mis näitab kohalike investorite ja nende seas ka Coop Panga klientide suurt usaldust panga vastu.”
