Eesti esimese kvartali 4,5-protsendiline majanduskasv ületas tugevalt analüütikute ootusi, kes prognoosisid veel neljapäeval kasvuks 3 kuni 3,5 protsenti.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5 protsenti. Kvartali SKP oli jooksevhindades 6,7 miljardit eurot, teatas statistikaamet reedel.
Majanduskasvu vedas seejuures töötleva tööstuse tegevusala. Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline. Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus.
LHV majandusanalüütiku Kristo Aab arvas veel neljapäeval, et majanduskasv võiks esimeses kvartalis jääda 3 kuni 3,5 protsendi vahele. Seejuures tugines ta muu hulgas ehitusmahu kasv pidurdumisele esimeses kvartalis, eeldades, et see avaldab mõju ka üldisele majanduskasvule.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina proognos oli, et majanduskasv jääb 3 protsendi lähedale. Tema arvas, et lisaks ehitusmahu kasvu pidurdumisele aeglustavad majanduskasvu ka käibemaksu laekumise kasvu aeglustumine ning aktsiiside vähenemine.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm prognoosis, et esimese kvartali kasv on 3,2 protsendiga jätkuvalt tugev, kuid senisest mõõdukam. Ta rääkis, et euroala majanduse kasv oli tänavu esimeses kvartalis mõnevõrra analüütikute oodatust parem, kasvades keskmiselt samas tempos kui näiteks Soome ehk 1,2 protsenti aastavõrdluses.
“Seega aeglustumine on kindlasti selle aasta teema ja üha tuntavam ka lähiriikides. Kolmega algavad kasvunumbrid on Eesti puhul kindlasti juba head, neljaprotsendine kasv saab olla vaid lühiajaline ning tavaliselt koos varjatud riskidega,” ütles Palm neljapäeval.
