Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja selgitab, et statistikaameti andmete järgi ja energiahindade kallinemise tõttu on teisel poolaastal Eestis oodata tõenäoliselt majanduslangust.

“Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 0,6 protsenti ja vähenes hooajalisi tegureid arvestades võrreldes esimese kvartaliga 1,3 protsenti. Energiahindade suvise järsu kallinemise tõttu on teisel poolaastal tõenäoliselt oodata aga majanduslangust,” räägib Oja.

Ta toob välja, et majandusaktiivsuse näitajad olid teise kvartali alguses head, kuid kvartali lõpuks olukord pöördus. “Majanduse aeglustumine oli üldjoontes kooskõlas sellega, mida erinevad prognoosid Eesti majanduse kohta kevadel ennustasid – sõja põhjustatud tarneraskused ja energia kallinemine pärsivad kasvu. Suve jooksul on aga energiahinnad välisturgudel jätkanud kallinemist pigem kiirusega, mida oodati kevadistes riskistsenaariumides. Seetõttu võib arvata, et edasine areng saab olema kevadel prognoositust kehvem,” ütleb Oja.

Samuti olid ettevõtted hinnanud, et kõik viitas teises kvartalis heale majanduse olukorrale. Kui juulikuu ettevõtete küsitluses selgus, et seis on pigem hea, siis järgmiste kuude lõikes kasvutootlus kahanes. Eriti teravalt paistis see silma augustikuu küsitluses. “Euroopas tervikuna on halvenenud tööstusettevõtete hinnang hetkeolukorrale, kuid järgmisteks kuudeks oodatakse toodangu jätkuvat kasvu,” annab Oja lootust.

Kõige enam panustavad tegevusalade järgi majanduskasvu IT-sektor ja äriteenused. “Samuti kasvas kiiresti hotellide ja restoranide sektor, mis taastus koroonast. Ootamatult negatiivse panuse andsid majanduskasvu energeetika, mäetööstus ja töötlev tööstus,” sõnab Oja ja lisab, et see on vastuolus teiste andmeallikatega, sest arvestades nende tegevusalade kuiseid toodanguindekseid, oleks seal pigem võinud oodata kasvu. Näitena toob ta välja, et elektritoodang kasvas teises kvartalis aastaga ligi 50 protsenti ja seetõttu on energeetikasektori langust SKPs raske mõista.

Kokkuvõttes leiab Oja, et suure tõenäosusega näeme teisel poolaastal majanduslangust, mida oodati ka kevadel tehtud prognoosides, kuid arvestades kiirelt kallinenud energiat võib teise poolaasta langus olla kevadel arvatust sügavam.

“Valitsuse lubatud meetmed peaksid aasta lõpus leevendama energiahindade kallinemise mõju majapidamistele, aga paljude ettevõtete jaoks muutub olukord kõrgete energiahindade tõttu siiski väga keeruliseks. Oluline on, et talveks oleks tagatud energiaga varustatus,” arvab Oja.