Kõige võimekamaid töötajaid motiveerib hea tööõhkkond rohkem kui palk, näitab Eesti töötajate motivatsiooniuuring.

“Konkurents talentide nimel on ülemaailmne, ja parimate inimeste palkamiseks ei piisa enam kaugeltki kõrgest palgast,” rõhutas Mainor Ülemiste juhataja Margus Nõlvak. “Enamikule eesti inimestest on palk töö juures küll olulisim, kuid palgaredeli ülemises otsas peetakse head tööõhkkonda veelgi oluslisemaks.”

Proovilepanek motiveerib

Kuigi hea tööõhkkond võib tähendada töötajate jaoks väga erinevaid asju, näitas tuhande eestimaalase tööõnne puudutanud küsitlus, et motiveeritumate inimeste jaoks tähendab see eeskätt usaldust ja väljakutset.

“Õnnelik töötaja ei hinda lihtsalt hakkama saamist,” rääkis Nõlvak. “Kõige motiveeritumad on need töötajaid, kes tunnevad et neil on väljakutseterikas töö, nad on enda tööelu peremehed ning töötavad heade juhtidega.”

Olulisimaks motivaatoriks tööl peavad nad võimalust töötada paindliku koormusega ja ise valida tööaega ja -kohta.

Nõlvaku hinnangul taanduvad need tulemused see juhi jaoks peamiselt usaldusele. “Juht, kes peab ennast majas kõige targemaks, ei suuda inimeste potentsiaali valla päästa,” märkis ta. “Ning kui ta peaks ka päriselt olema kõiges kõige targem, on ta lihtsalt valesid inimesi palganud.”

Motivatsiooni viivad rumalad ülemused

Andekate töötajate motivatsiooni hoidmiseks soovitab Nõlvak pakkuda neile võimete piire kompavat tööd enda valitud moel. “Usalda ja anna vabadust,” täpsustab ta. “Nõua tulemust, mitte tööajatabeleid või tagumikutunde. Anna inimestele võimalus end tõestada ja tunnusta saavutusi. Ning kindlasti hoolitse, et inimesed mõistaks enda töö olulisust ja tähendust.”

Kõige madalamalt motiveeritud töötajate uurimine näitas, et kõige kergemini tekitavad toksilise töösuhte lihtsad ülesanded, mõttetuna näiv töö ja ebakompetentsed juhid. “Sellises suhtes eeldab inimene järjest kõrgemat palka, teeb ebatõhusat tööd, tajub ülekohut ning on valmis esimesel võimalusel lahkuma,” lisas Nõlvak.

Inimeste motiveerimiseks saab palju ära teha ka sektorites, kus kõrget palka maksta pole võimalik. “Miks ühes poeketis on müüjad pea alati sõbralikud, aga teises pea alati tõredad?” küsis Nõlvak. “Inimestesse suhtumine ja tööõhkkond ei alga rahast, kaubandusketid tegutsevad kõik samades tingimustes, aga teeb midagi õigemini kui teised.”

Töömotivatsiooni küsitlus uuris tuhande Eesti inimese tööharjumusi, -tingimusi ja -motivatsiooni, aga ka valmisolekut töökoha vahetamiseks.