Eestis oli kolmandas kvartalis ehk juulist septembrini keskmine palk 1441 eurot. Tõus jätkus ka koroonaajal.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusis keskmine palk statistikaameti andmete järgi 3,2 protsenti – tõus ikka, ehkki mitte päris nii kiire kui varasematel aastatel.

Ka teises kvartalis ehk eriolukorra ajal keskmine palk tõusis – toona küll ainult protsendi jagu, nii et kevadise ajaga võrreldes on kasvutempo kiirenenud.

Swedbanki ökonomist Liis Elmik nentis, et seda oli ka oodata – pärast viiruse esimest lainet majandusaktiivsus suvel hoogustus ja palgatoetuse saamiseks ei olnud vaja näidata palkade olulist langust.

Samas nentis Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar, et kriisi mõju on olnud suurem madalapalgalistele töökohtadele ja seetõttu on enim pihta saanud ühiskonna haavatavam osa.

Kus mis palk oli?

Statistikaameti andmeil oli ülekaalukalt kõrgeim keskmine brutopalk muidugi ikka Harjumaal – 1583 eurot. Teisel kohal on samuti harjumuspäraselt Tartumaa 1419 euroga.

Madalaim oli keskmine palk aga Valgas – 1082 eurot – ning Hiiumaal, kus keskmine tasu oli 1071 eurot.

Kõige enam tõusid aastaga palgad Lääne-Virumaal (8,4%) ja Jõgevamaal (7,4%), kõige suurem palkade langus oli Läänemaal (10,2%).

Kui palju oli palk eri ametialadel, vaata tabelist:

Uuel aastal peaks palgad veel rohkem kasvama

Swedbanki ökonomist Liis Elmik prognoosib, et palgakasv järgmisel aastal jätkub – tema arvutuste järgi peaks tõus olema umbes 3,5 protsenti, seda suuresti majanduskasvu hoogustumise tõttu.

Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – hinnatase alaneb sel aastal 0,4 protsenti, hindab Elmik.

Orsolya Soosaar Eesti Pangast aga tõdes, et kasvanud tööpuuduse ja väiksema majanduskasvu tõttu kasvab keskmine palk siiski lähiajal aeglasemalt kui enne kriisi ja lähikvartalites pidurdab tööturu taastumist koroonaviiruse epideemia teine laine.

“Tänu sellele, et seni on kehtestatud märksa vähem piiranguid kui viiruse esimese laine ajal, on teise laine mõju jäänud nõrgemaks,” nentis ta.