Rahapesu Andmebüroo 2021. aasta väliskoostöö ülevaate kohaselt tunnevad teiste riikide rahapesu andmebürood ja õiguskaitseasutused kõige rohkem huvi info vastu, mis on seotud kelmusjuhtumitega.

Kokku sai Rahapesu Andmebüroo möödunud aastal 57 riigist ligi 700 välispäringut ja spontaanset infoedastust. Nendega seotud tehingute maht oli 1,33 miljardit eurot, millest umbes pool liikus Eesti finantssüsteemi kaudu. Oletatavaks eelkuriteoks olid kolmandiku pöördumiste puhul kelmused. Kelmustest teenitud tulu pesemisel liikus Eestist läbi hinnanguliselt 160 miljonit eurot, millest 88 protsenti olid Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate kaudu liikunud vahendid.

Saksamaalt tuli kõige enam, 130 päringut või edastust. Aktiivsemad olid ka lähiriigid Läti, Soome, Leedu, järgnes Venemaa.

„Suuri muudatusi eelkuritegude iseloomus ega aktiivsemalt pöördunud riikide koosseisus võrreldes 2020. aastaga ei olnud ning Eestit võib rahapesukahtlusega vahendite liikumisel pidada jätkuvalt transiitriigiks. Välispäringutega on seotud enamuses mitteresidendid, kes kasutavad Eestis asuvaid maksekontosid ja siin asutatud juriidilisi isikuid,“ ütles Rahapesu Andmebüroo strateegilise analüüsi osakonna juhataja Toomas Plaado.

„Kõrge riskiga virtuaalvääringute teenuse pakkujate puhul kirjeldatakse välispäringutes peamiselt juhtumeid, kus Eesti tegevusloaga teenusepakkujate juures on avatud rahakotte kahtlaste või kuritegelike vahendite päritolu varjamiseks. Seejuures ei ole kõnealustel teenusepakkujatel Eestis reaalset majandustegevust ning nad ei ole enamasti seotud Eesti kodanikega,“ rääkis Toomas Plaado.

„Välispäringutes esines levinuima rahapesu tüpoloogiana kelmusest saadud vahendite kandmine välisriigi maksevahendaja või virtuaalvääringu teenuse pakkuja Eesti krediidiasutuses avatud virtuaalsele IBAN kontole ning sealt edasi vastava teenuse pakkuja platvormil,“ lisas Plaado.