Teise samba sissemaksete peatamisest kaotavad kõik maksumaksjad, sest see on kohutavalt kulukas meede ning odavam oleks laenu võtta, kirjutas sotsiaalmeedias majandusanalüütik Kaspar Oja.
Kui pensionifondide osakute väärtus taastuks sama kiiresti nagu eelmise kriisi ajal, on teise samba sissemaksete peatamine laenamisest 40 korda kulukam, märkis ökonomist Facebookis.
“Teise samba maksete peatamise puhul räägitakse kaotajana eeskätt pensionikogujatest, kuna nende kaotus on isiklik. Arvestades seda, kui kiiresti on väärtpaberiturud varem pärast kriise taastunud, kujuneb teise samba maksete peatamine maksumaksja jaoks tõenäoliselt palju kulukamaks, kui oleks valitsuse laenu võtmine. Seetõttu kaotavad maksete peatamisest kaudselt ka need, kes ise pensioni ei kogu,” märkis Oja.
Kui palju see maksma läheb?
Täpsest kulust on analüütiku sõnul praegu veel vara rääkida. Tulemus sõltub sellest, kui kiiresti taastuvad pärast kriisi väärtpaberiturud. Väärtpaberiturgude taastumine määrab omakorda selle, kui kiiresti kasvavad lähiaastatel pensionifondi osakute väärtused.
Paralleelina võime vaadelda eelmist kriisi. Kui seame alguspunktiks 2009. aasta alguse, siis sealt alates kasvas kahe ja poole aasta jooksul teise samba keskmise osaku väärtus ligikaudu 8,3 protsenti aastas. Tasub aga meenutada, et toona olid fondide teenimisvõimalused praegusest piiratumad ja ka teenustasud kõrgemad.
“Kaks ja pool aastat on oluline tärmin, sest koalitsioon plaanib vahepealse tootluse kaotuse “kompenseerimiseks” kasutada keskmise pensioniosaku kallinemist käesoleva aasta juuli algusest kuni 2022. aasta lõpuni,” tõi Oja esile.
Kui pensionifonde ootaks ees samasugune taastumine nagu 2009. aastal, siis oleks teise samba maksete peatamise intress tema sõnul maksumaksjale ligikaudu 7% aastas. Vahe 8,3 protsendiga on see kulu, mille katavad isiklikult pensionifondidesse kogujad, kes saavad vähem kasu aktsiaturgude taastumisest.
Samas on euroala riikide 5-aastase võlakirja intress praegu keskmiselt 0,175% aastas. Antud näite puhul on teise samba maksete peatamine maksumaksja jaoks riigivõlast, mitte 1, 2 või 10 korda, vaid lausa 40 korda kulukam, tõdes ökonomist.
“Isegi juhul, kui järgmiste aastate pensionifondide keskmine osaku väärtuse kasv oleks 1% või 2% aastas, oleks valitsusel ikka odavam laenu võtta kui teise samba maksed peatada,” märkis Oja.
Hüvitatakse keskmist
Ökonomist tõi veel esile, et koalitsiooni plaan näeb ette teise samba maksete peatamise alates käesoleva aasta juulist kuni tuleva aasta augustini. Maksed taastuvad vahetult enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi.
Teise samba 2% maksetega jätkajatele „kompenseeritakse“ riigipoolne 4% aastatel 2023 kuni 2024, ehk suuremas osas pärast järgmisi Riigikogu valimisi. Kompenseerimisel võetakse arvesse pensionifondide osakute keskmist kallinemist 2020. aasta juuli algusest kuni 2022. aasta lõpuni, märkis Oja.
“Plaani juures tundub kummaline ka see, et valitsus isegi ei ürita kompenseerida igaühele isiklikku kahju, vaid lähtub keskmisest. Tõenäoliselt põhjendatakse seda arvutuste keerukusega, kuid see ei saa küll tõsi olla,” lisas analüütik.
Kuna kogu teise samba kohta käiv info on registris, oleks tema sõnul võimalik registri põhjal kompenseerida teises sambas osalejatele nende vahepeal saamata jääv pensionivara täpselt, mitte kasutada ligikaudseid näitajaid. “Näiteks Tuleva ja pangad suudavad pensionikogujate isiklikke tootlusi genereerida. Miks riik ei suuda?” kirjutas Oja.
Ligikaudsete näitajate kasutamise mõte võib seisneda hoopis selles, et teise samba maksetega jätkajad jälgivad tõenäoliselt keskmisest paremini seda, millise strateegia ja milliste kuludega fondis nende vara on, nentis ta.
Maksetega jätkajate keskmine pensionifondi osaku hinnatõus võib kujuneda seetõttu kiiremaks kui üldine keskmine pensionifondi osaku hinnatõus ja teisest sambast võetud raha tuleb valitsusele niimoodi odavamalt kätte kui õiglase kompenseerimise korral.
“Odavus on aga illusioon. Ühiskonna mõttes ei ole see raha soodsam, sest vahe maksavad kinni pensionikogujad. Raha tuleb lõpuks ikkagi kodaniku taskust,” rõhutas Oja.
Kahe kuupäevaga määratud ajavahemik kompenseerimisele mineva tootluse arvutamiseks on ökonomisti hinnangul samuti kehv lahendus arvestades seda, et teise samba makseid tehakse pidevalt.
“Planeeritav mehhanism suurendab sedasi pensionikogujate jaoks riske. Üks oluline teise samba ülesehituslik mõte seisneb selles, et sissemakseid tehakse pika aja jooksul hajutatult ja nii sõltutakse vähem üksikutest hinnakõikumistest,” märkis ta.
Kokkuvõttes näib ökonomisti sõnul aga seega teise sambaga maksete peatamine läbimõtlemata samm, mis osutub ühiskonnale palju kulukamaks, kui otsustajad välja näitavad või uskuda tahavad.
Kaspar Oja töötab igapäevaselt ökonomistina Eesti Pangas, siin artiklis toodu on aga tema isiklik seisukoht.
