Elektroonikatöösturid: Helme tööjõureeglite reform võib viia sektori kriisi

Elektroonikatootmine Tallinnas.Foto: Scanpix

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu hinnangul võib juba praegu sektoris tugevaid probleeme tekitav tööjõupuudus jõuda seoses võõrtööjõuga planeeritava seadusemuudatuste tulemusel kriitilisse seisu.

Liidu volikogu juhi Otto Pukki sõnul võib siseministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud seadusemuudatus, mille alusel plaanib riik muuhulgas kasvatada ja karmistada võõrtööjõudu kasutava ettevõtte kohustusi, viia tööstussektori kriitilisse seisu.

“Juba praegu on Eesti tööstussektor ja sealhulgas elektroonikatööstus hädas tööjõupuudusega, sest järelkasvu pole ja võõrtööjõu kaasamine on keeruline. Olukorras, kus elektroonikatööstus on selgelt Eesti majanduse ja eeskätt ekspordi eestvedaja, ohustab planeeritav seadusemuudatus ettevõtjatele langevatele täiendavate kohustuste näol ettevõtete võimalust omada piisavat võimekust toodete-teenuste pakkumiseks, sealjuures töökohtade hoidmiseks ja loomiseks, ning riigieelarvesse panustamiseks maksude näol,” rääkis ta pressiteates.

Praegu on liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul Eesti elektroonikatööstuses üle 250 ettevõtte ja 12 000 töötaja, kelle käive on ühtekokku 2,1 miljardit eurot, mis on viimase aastaga tõusnud üle 5 protsendi. Kogu toodangust 85 protsenti eksporditakse ning ühtekokku moodustab elektroonikatööstus 24 protsenti Eesti tööstuse ekspordist.

“Meil on vaja lihtsamaid reegleid, mis aitaksid majandusele hoogu juurde anda, mitte seda pidurdada. Ettevõtjate kasvavad kohustused võivad aga hakata mingil hetkel takistama nende arengut ja konkurentsivõimet,” lisas Kolk, tuues takistusena näiteks töötajate registreerimise, mille menetlusaega plaanib ministeerium samuti pikendada.

Liidu teatel ilma välistööjõudu kasutamata Eestis täna lihtsalt hakkama enam ei saa. Välistööjõu kasutamist pidurdavad lahendused tekitavad aga liidu hinnangul olukordi, kus illegaalse tööjõu kasutamine on üks variant ellu jääda, sest puudub vajalik ressurss tegeleda keeruka dokumentatsiooniga.

“Kui välistööjõu sissetoomise reeglid tagavad paindlikkuse ja protsessid on läbipaistavad ning arusaadavad, lahendab see tõenäoliselt suurema osa nii-öelda illegaalse tööjõu probleemidest ja jätab ka maksurahad Eestisse,” rääkis Kolk.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega soovib vähendada Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist.

Muudatustega on kavas laiendada tööjõudu tegelikult kasutava ettevõtte kohustusi, hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ja pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevale, teatas siseministeerium.

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 15. detsembrist ning menetlustähtaja pikendamist puudutavad siseministri määruse muudatused 1. septembrist 2019.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.