Kui Eesti riik arvas, et alkoholi hinna tõstmine vähendab vägijookide tarbimist, siis piiriülene kaubandus töötab sellele vastu. Lisaks näitab statistika, et joomine Eestis ei vähenenud üldse.
USA õppejõud Craig A. Gallet vaatas läbi 132 teadustööd ja järeldas, et alkoholi hinna tõustes kümne protsendi võrra kahaneb selle tarbimine viis protsenti.
Hinnatõus kahandab tarbimist
Õlletarbimist hinnatõus sedavõrd ei mõjuta kui veini ja kange alkoholi oma. Hinnatõusu mõju on pikaajaliselt olulisem kui lühiajaliselt. Turu-uuringufirma Euromonitor Internationali arvutuste järgi mõjutab kõrgem hind kõige vähem brändi ja viski müüki.
Küllap on nende tarbijaskond oma märjukesele sedavõrd truu – ja tõenäoliselt ka jõukas – et ei lase end hinnakõikumistest suurt morjendada.
Alkoholi tarbimine ju ei sõltu ainult hinnast, vaid ka sissetulekutest ja elanikkonna vanuselisest jaotusest.
Edukas alkoholipoliitika?
Mullu tarbiti Eestis iga elaniku kohta 8,6 liitrit puhast alkoholi – sama palju kui aasta varem. Mingil määral võib seda ehk positiivsekski lugeda.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov märkis hiljuti Riigikogu ees esinedes, et aastatel 2005-2007 ehk suure buumi ajal tõusis inimeste palk 40 protsenti. Alkoholi tarbimine kasvas sama ajaga 18 pudeli võrra.
Nii leidiski ta, et kuna me pole nüüd sellist kasvu näinud, võib alkoholipoliitikat vähemalt selle nurga alt edukaks pidada.
Tähele tasub aga panna seda, et mullu oli esimene aasta alates aastast 2012, kui alkoholi tarbimine ei kahanenud.
Hinnatõus toetab tarbimist?
Kogu see aeg samuti palgad kasvasid, kuid rahvas jõi vähem. Ehk oli midagi muutunud mõttemaailmas, ei tea. Nüüd, järsu hinnatõusu järel, tarbimine äkitselt enam ei vähenenud.
Iroonilisel moel võib olla asi hoopis nii, et alkoholi tarbimine jäi samaks just sellesama aktsiisitõusu tõttu.
Euroopa komisjoni poolt 2009. aastal tellitud RAND Corporationi uuringus vaadeldi piiriülest kaubandust kolme EL näite varal – Rootsi, Soome ja Taani; Eesti ja Soome; Prantsusmaa ja Suurbritannia.
Vana nali – naabritel on odavam!
Uuringust tuli välja, et piiriülene alkoholikaubandus on väga oluline ja tõenäoliselt kasvatab alkoholi tarbimist riigis, kus kraadiga kraam on kallim, iseäranis piiriäärsetel aladel. Põhjendus on väga lihtne – kuna üle piiri tuuakse korraga suurem kogus kui oleks ostetud kohalikust poest, siis ka juuakse rohkem.
Märkida tasub sedagi, et uuringus vaadeldud riikide vahel on merepiir. Maismaapiiriga EL riikide puhul võib piiriülese kaubanduse mõju olla veel tugevam – üle piiri on ju siis lihtsam saada.
Nii ongi täiesti võimalik, et aktsiisitõus pole Eestis joomist mitte pärssinud, vaid on sellele hoogu juurde andnud. Igatahes tasuks seda lähemalt uurida.
