Majandusajakirjanik Erik Aru püüab selgitada, millest me räägime, kui räägime nafta hinnast.
“Meie pole naftast sõltuvuses, kuid meie autod on,” nentis USA Luure Keskagentuuri omaaegne juht Jim Woolsey. Kuna autod kuuluvad nii mõnegi perekonna olulisemate liikmete sekka, tekitab nafta hinna liikumine paljudes suurt huvi.
Iseäranis suurt huvi tekitab see, kui tegu on nafta hinna tõusuga. Ja asja eest – näiteks Jaapani energiamajanduse instituudi vanemteaduri Akira Yanagisawa arvutuste järgi kandub nafta hinna tõus Tõusva Päikese maal üle bensiini hinda 89 protsendil, langus aga ainult 39 protsendil juhtudest. Ega see meilgi suurt teisiti ole.
Kuid: uudise pealkiri ütleb, et nafta hind tõusis. Kuna oleme Euroopas, selgub uudisest harilikult, et tegu on ühe barreli brenti nafta kallinemisega. Üks naftabarrel, muide, on 42 USA gallonit ehk umbes 159 liitrit. Barreleid on igasuguseid, sajast 200 liitrini, nafta barrelit ei maksa teistega sassi ajada.
Nafta pole kõikjal üks ja sama
Maapõuest tulev nafta loomulikult pole igas kohas ühesugune, vaid on omajagu erineva koostisega. Samamoodi pole samaväärne iga maakera punkt, kus naftat leidub. Seepärast pole ka nafta hind sugugi ühtne suurus.
Nafta hinda mõjutavad oluliselt selle suhteline tihedus (nafta puhul nimetatakse seda ka API tiheduseks) ja väävlisisaldus. Kui API tihedus on üle kümne, on nafta kergem ja jääb vee pinnale, kui aga alla kümne, siis raskem ja vajub vee alla. Kergem on hinnatum.
Nafta, milles on väävlit üle poole protsendi, liigitub hapuks, kui aga vähem, siis magusaks. Nende võrdluses on arvatagi kõrgemas hinnas magusam nafta, mida on vaja vähem töödelda.
Kolmas oluline tegur on nafta lähedus avameresadamale, mille kaudu saab tooraineid eksportida. See määrab, kui kulukas on nafta veoauto, rongi või torujuhtme abil sadamasse toimetamine, et seal tankerisse laadida.
Nafta hind saab paika kõrvutades võrdlushinnaga ehk börsil noteeritud kindla koostisega nafta barreli maksumusega. Võrdlushindugi pole just vähe – naftateabe veebisait oilprice.com loetleb üle 150.
Texas ja Põhjameri
Tavaliselt räägitakse kahest. Üks on USA nafta West Texas Intermediate ehk WTI ja teine Põhjamere nafta brenti hind. Ülejäänud tuntumad võrdlushinnad on näiteks Dubai Crude, OPEC-i võrdluskorv, Tapis Crude, Bonny Light, Uraali nafta, Isthmus ja Western Canadian Select (WCS).
WTI on New Yorgi kaubabörsi tehingute võrdlushind, mida rakendatakse peamiselt USA siseturul ja mis nimest hoolimata on juba üle 30 aasta paika pandud hoopis Oklahoma osariigis asuvas ligi 8000 elanikuga Cushingi väikelinnas, kus lisaks naftaleiukohale asub suur nafta torujuhtmete ristumiskoht.
Brenti võrdlushind on kasutusel Euroopa börsidel, näiteks Londonis, ja on oma nime saanud Brenti naftaleiukoha järgi, mis asub umbes 180 kilomeetrit Shetlandi saartest kirdes. Sellega võrreldakse tavaliselt Euroopas, Aafrikas või Lähis-Idas toodetud Läände veetavat naftat.
Kui USA-s toodetud nafta viia mõnda Mehhiko lahe äärsesse sadamasse, saab selle maha müüa hoopis Brenti barreli hinnaga.
Nii WTI kui ka brent liigituvad kergete ja magusate naftade sekka, kuid WTI on Brentist kergem ja magusam, seetõttu peaks see teoreetiliselt ka kallim olema – ajalooliselt on hinnad olnud üpris sarnased. Ent võta näpust, Brent on praegu WTI-st umbes viie dollari võrra kallim ja on viimastel aastatel enamasti olnudki kõrgema hinnaga.
Koostis pole ainus
Eks sellest järeldub mõistagi lihtne tõsiasi – nafta hind sõltub muustki kui selle koostisest. Mängu tulevad loomulikult ka nõudlus ja pakkumine. Nafta nõudlus on maailmas üpris püsiv ja muutub aeglaselt, kuid pakkumises toimub mõnikord ka päris äkilisi liikumisi.
Hea näide oli hiljutine rünnak Saudi Araabia naftaväljadele, mis mõjutas eeskätt brenti nafta barreli hinda. Ebastabiilsus Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas tõstabki peamiselt viimast. WTI hinna on aga alla tõmmanud Põhja-Ameerika kasvav naftatoodang. Näiteks Araabia kevade ajal veebruaris 2011 kärises hinnavahe tervelt 20 dollarini.
Kui aga küsida, kui palju nafta hind mõjutab bensiini hinda tanklas, siis tuleb kasuks teadmine, et jaehinnast annab kütuse sisseostuhind 50–60 senti, sõltudes eeskätt sellest, kui palju nafta parajasti maailmaturul maksab.
Kuna bensiini sisseostuhind sisaldab peale töödeldud nafta muidki komponente ja transpordikulu, ei tähenda nafta üheprotsendiline kallinemine bensiini sisseostuhinna tõusu täpselt ühe protsendi võrra. Laias laastus aga võib umbes nii arvestada.
