Vaid 7 protsenti Eesti inimestest soovib oma pere ja lähedaste jõulukingid mahutada 50 euro sisse, pea pooled kulutavad kingitustele kuni 150 eurot ning kolmandik kuni 300 eurot, selgus Hansaposti hiljutisest veebiküsitlusest.

Rohkem kui 500 eurot on kingitustele planeerinud 5 protsenti inimesi. Valdav enamus ehk 83 protsenti Eesti inimestest ostab jõulukingid olemasoleva raha eest, 6 protsendi sõnul tuleb neil selleks võtta laenu või kasutada muid paindlikke makselahendusi ning 11 protsenti ei oska oma ostuvõimekust veel ette näha.
 
“Detsember kipub tihti olema aasta kõige kulukam kuu. Lisaks tavapärastele kulutustele täidame detsembris igapäevaselt oma laste jõulusokke, soetame esimese lumega soojemaid talveriideid ning planeerime uhkeid jõuluõhtusööke ja uusaastapidustusi. Selleks, et lapsed ja lähedased jõululaupäeval tühjade kätega ei jääks, tasub jõulukingitusteks eelarve juba varakult paika panna,” ütles Hansaposti äriarendusjuht Maris Kivi pressiteates. 

Jõulud järelmaksuga

Kui vaja, kasutaks 74 protsenti Eesti inimestest jõulukinkide lisafinantseerimiseks järelmaksu, 31 protsenti kasutaks veebipoodide poolt pakutavaid makselahendusi, 8 protsenti taotleks pangast laenu ja 4 protsenti võtaks kiir- ja tarbimislaenu.
 
“Enne pangalaenu või veebipoe makselahenduse kasutamist tasub kindlasti läbi mõelda iseenda võimalused ehk panna paberile kulud-tulud ja langetada alles seejärel läbimõeldud ja kaalutletud otsus,” soovitas Kivi. 
 
Tänavused jõulukingid on juba ostetud 10 protsendil Eesti inimestest, kolmandik plaanib seda teha novembri jooksul ja ligi pooled detsembri esimeses pooles. Enim soovitakse jõulukuuse alt leida kodu- ja köögiseadmeid ning elektroonikat, kõige ebapopulaarsemaks kingituseks on raha.

Novembris kahe nädala jooksul toimunud Hansaposti jõulukingituste teemalises veebiküsitluses osales 2008 inimest üle Eesti.