Tulenevalt riigi üldisest hoiakust vähendada tegevuskulusid ja järgida valitsuse riigieelarve strateegias seatud tegevuskulude kokkuhoiu eesmärki ning kaitsevaldkonna üldist kokkuhoiupoliitikat, esitab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate teenistujate arvu 200 inimese võrra.

„Kuna avalik sektor peab riigieelarve strateegia põhjal kulusid kokku hoidma ja selline nõue esitati ka kaitseväele, oleme ka meie nende raskete otsuste ja ümberkorralduste ees,“ ütles Herem. „Kokkuhoiu käigus ei tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda. Kärpeid tuleb teha eelkõige tegevuse parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugi- ja toetavate teenuste ümberkorraldamisele.“

Ümberkorraldused toimuvad eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel. Osa valdkondi, näiteks kaplaniteenistus ja kaitseväe orkester, lõpetavad tegevuse.

„Inimeste arvu vähendamine ei tähenda alati koondamist. Vähenemist võime saavutada ka mitte täites neid ametikohti, kust inimesed selle aasta jooksul lahkuvad,“ selgitas Herem. „Kärped puudutavad kõiki kaitseväe struktuuriüksusi ning nii tegevväelasi kui ka tsiviilteenistujaid. Kokkuhoiu saavutamiseks ei kärbita teenistujate palku.“

Lisaks personalikuludele peab kaitsevägi leidma kokkuhoiukohti majandamiskuludest. Täpsed majandamiskulude kokkuhoiumeetmed on väljatöötamisel.

Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile ettepanekud kärbete osas juuni algul.