Riigikohus otsustas, et suur pensionireform ei ole põhiseadusega vastuolus, nii et president peab seaduse välja kuulutama. Riigikohtunike seas tekitas teema suuri vaidlusi.
“See otsus, kuhu me jõudsime, on kompromisside ja hääletuste tulemus,” nentis riigikohtunik Villu Kõve. Hulk kohtunikke jäi eriarvamusele, mis on ka otsusele juurde lisatud.
See tähendab, et suur pensionireform tuleb, president peab selle välja kuulutama ning soovi korral saad tulevikus oma teise samba raha välja võtta.
Loe siit pikemalt, mida otsus tähendab ning millal raha välja võtta saad.
Mida kohus otsustas?
Riigikohus leidis, et reform riivab tõesti omandi- ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse.
Reformi eesmärgid – eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine – kaaluvad põhiõiguste riived üles ja kasutusele on võetud ka mitmed neid tasakaalustavad lahendused, leidis riigikohus oma lõplikus otsuses.
Riigikohus nõustus presidendiga, et põhiseadusest tuleneb õigus saada riigilt vanaduses abi. Samas ei sätesta põhiseadus vanadusabi andmise viisi ega konkreetset suurust, vaid jätab need seadusandja otsustada.
Kohus on õigustatud sekkuma üksnes juhul, kui põhiseaduses nõutav vanadusabi tase pole ilmselgelt tagatud või seadusega halvendatakse meelevaldselt abi ulatust ja tingimusi.
Ainuüksi kohustusliku kogumispensioni kaotamine või süsteemi oluline muutmine ei tähenda seda, et riigi abi väheneks automaatselt alla põhiseadusega nõutud määra. Kohus ei pidanud tõenäoliseks kõige negatiivsemate prognooside täitumist ja seeläbi vanadusabi põhiõiguse rikkumist.
Riigikohus nentis, et reform riivab ka võrdsuspõhiõigust. tTeise pensionisambaga liitunud inimestel on reformi tulemusena võimalik fondist raha välja võtta ja nii saavad nad vabalt kasutada sotsiaalmaksu 4 protsendi osa, mille riik nende eest fondi kandis. Sellel võib olla maksutagastusele sarnane mõju. Teise sambaga mitteliitujad niimoodi raha tagasi ei saa.
Kohtu hinnangul oleks teise sambaga mitteliitujatele riigieelarvest väljamaksete tegemine väga keeruline ja kulukas, mistõttu on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud ja riive põhiseadusega kooskõlas. Õiglase summa leidmine oleks raske, sest riiklikke pensioneid mõjutab indekseerimine, osakute väärtust aga fondide tootlus ja kulud.
