Kõik, mida pead kahtlastest aledest teadma: millal on allahindlus ebaseaduslik ja kuhu sellest teada anda?

Allahindlus on hea viis tarbijaid poodi meelitada, aga selle tegemisel tuleb järgida reegleid.Foto: Shutterstock

Inimesed ostavad suurema tõenäosusega kaupa, mille ostmisega kaasnev hinnaeelis on suurem. Seetõttu püüavad kauplejad kaupade müüki suurendada, pakkudes asju tavapärasest soodsamate hindadega.

Seega on äärmiselt oluline, et tarbijale esitatav ostueelne teave kauba hinna kohta ning võimaliku hinnaeelise kohta oleks esitletud selgesti ja üheselt arusaadavana, märgib tarbijakaitse ja tehnilise järelelvalve ameti (TTJA) tarbimiskeskkonna osakonna kaubandustalituse jurist Maarja Mere.

Kauplejatel on oluline arvestada, et soodustingimustel müügiga on tegemist üksnes juhul, kui esiteks müüakse varasemalt samas kaupluses müügil olnud tooteid, teiseks kestab soodusmüük piiritletud aja ning kolmandaks on müüdava kauba hind tunduvalt madalam varem kehtinud tavahinnast.

Sooduskampaania tegemisel ja soodustingimustel müügist teavitamisel tohib kasutada sõnu “soodusmüük” ja “allahindlus” või muid samatähenduslikke sõnu ja väljendeid ainult juhul, kui on täidetud kõik need kolm tingimust.

Kaup peab enne müügis olema reaalse hinnaga

Esimese tingimuse kohaselt saab soodushinnaga müüa üksnes kaupa, mida kaupleja on varasemalt enne sooduskampaaniat müügiks pakkunud. Soodus- ja allahindlusmüügi korraldamisel peab kaupleja lähtuma konkreetses kaupluses konkreetsele tootele varasemalt kehtinud hinnast.

Juhul kui kaupluses ei ole varasemalt antud toodet müüdud, siis ei saa tootel ka olla varasemalt kehtinud hinda ehk tavahinda, millega võrreldes hinnaeelist arvutada, tõdes TTJA jurist.

Kuna hinnaeelist tegelikkuses ei ole, sest kaup alles saabus kauplusesse müügile, siis on hinnaeelisele viitamine tarbijaid eksitav. Seega on tegemist ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, kui soodushind on märgitud ka uutele toodetele, mida ei ole poes varasemalt müüdud.

Siiski ei reguleeri kehtiv perioodi pikkust, mil kaupleja peab enne kampaaniaperioodi algust toodet tavahinnaga müüma, et oleks võimalik rakendada soodushinda.

Alates 28. maist 2022 asi siiski muutub – kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas muidugi ka Eestis hakkab kehtima regulatsioon, mille kohaselt tuleb igas hinna alandamise teates ära näidata varasem hind, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna alandamist.

Varasemaks hinnaks loetakse siis ettevõtja kohaldatud madalaimat hinda teatava ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva enne hinna alandamist.

Ale peab olema kindla alguse ja lõpuga

Teise tingimuse kohaselt peab soodusmüük kestma piiritletud aja ehk sooduskampaanial peab olema algus- ja lõpukuupäev, selgitas Mere.

Sooduskampaania kuupäevade tarbijale avaldamine on oluline, et tarbijal oleks teave, mis perioodi jooksul kaupleja pakutav hinnaeelis kehtib ning ta saaks teha informeeritud ostuotsuse.

Tarbijakaitse poole on pöördunud inimesed kaebustega, et neil ei ole teavet, kui kaua soodustingimustega müük kestab, tõi jurist näite. Sooduskampaania lõpukuupäeva teatamata jätmisel võib tarbija teha läbimõtlemata ostuotsuse, kuna ta kardab hinnaeelist kaotada.

Seega on tegemist ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, kuna tarbija võib teabe puudumise tõttu teha tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, nentis Mere.

Kolmanda tingimuse kohaselt peab soodushind olema tunduvalt madalam kauba tavalisest hinnast. Soodushinna juures märgitud alghind ehk tavahind on kauba hind, mis on kehtinud samas kaupluses, sama toote eest, kestvalt ja vahetult enne soodushinna kehtestamist.

Tavahind ei ole konkurendi müügihind, konkurentide keskmine müügihind, tootja poolt märgitud soovituslik müügihind, maailmaturu hind ega hind, mis pole varasemalt samale tootele samas kaupluses kehtinud.

Antud tingimusega seoses on tarbijakaitse poole pöördunud kõige enam inimesi. Tarbijate hinnangul käituvad kauplejad ebaausalt, kui nad tõstavad vahetult enne soodustingimustel müügist teavitamist kaupade hindu – vahel hindu isegi kahekordistades –, mistõttu tarbija tegelik hinnaeelis ei ole kaupleja märgitud -50%, vaid hoopis -2%-3%.

“Antud juhul on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, kuna kaupleja esitab eksitavat teavet tarbija saadava hinnaeelise olemasolu ja suuruse kohta, näidates ekslikult hinnaeelist kauba tavahinnast suuremana,” märkis Mere.

Kuhu pöörduda, kui küsimusi tekib?

Kui tarbijal tekib soodusmüügiga seoses küsimusi, siis soovitame pöörduda kaupleja poole täpsema info saamiseks. Kui sooduskampaania kehtivuse kuupäeva pole märgitud, siis on tarbijal võimalik kauplejalt uurida, kui kaua sooduskampaania kehtib, soovitab TTJA jurist.

Kui kauba tavahind on märgitud võrdluses teiste kaupluste tavahindadega väga suureks, soovitab amet pöörduda kaupleja poole päringuga, miks on antud kauba tavahind ebatavaliselt kõrge.

Kui tarbija tunneb, et kaupleja on kasutanud hinnateabe avaldamisel ebaausaid kauplemisvõtteid, palume sellest teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, näiteks e-postil info@ttja.ee.

Hea lugeja! Kui näed kahtlast kampaaniat, kus hinnad on ebaõiglaselt üles pumbatud või mis muidu reegleid rikub, anna meile teada aadressil raha@geenius.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.