Uudis

Küsime poliitikutelt: kas Eestis peaks olema magusamaks? Aga astmeline tulumaks?

RiigikoguFoto: Eesti Meedia/Scanpix

Keskerakonna eestvedamisel toimus eelmisel nädalal Riigikogus arutelu, kus teemaks oli Eesti maksude tulevik. Küsisime erinevate poliiterakondade esindajate arvamusi maksusüsteemi arengust.

Arutelul esinenud kunagine Hansapanga juht, praegu finantsidu Pocopay arendamisega tegelev Indrek Neivelt ütles oma kõnes, et tema meelest tuleks Eesti maksusüsteemi tuua sisse astmeline tulumaksusüsteem. „Palju räägitakse viimasel ajal mitte ainult tulude, vaid ka rikkuse suuremast maksustamisest. See oleks ühiskonna kui terviku seisukohast väga õige ja õiglane,“ sõnas ta.

Neivelt tõi välja, et meie maksusüsteem on vananenud ning vajaks astmelist tulumaksusüsteemi. Muidugi toob tulumaksusüsteemi muutumine või astmelisest tulumaksust rääkimine alati kaasa mitmed tulised selle pooldajad või vastuseisjad.

Tulumaksusüsteem kisub erakonnad kahte leeri

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu nõustub Neivelti mõttega, et Eesti maksusüsteem on kinni 90-ndates. „Maailmas on kapitali ülejääk ja liiga suur rikkuse kontsentratsioon. Muutunud on ka inimeste käitumisharjumused,“ arvas ta.

Siiski ei soosi astmeline tulumaks just kõrgemapalgalisi, mis võib nad panna ebameeldivate valikute ette. Jürgen Ligi (RE) arvates tooksid Neivelti soovid kindlasti kaasa tulu ja vara peitmise ning hajutamise. “Kõrgem tulumaks pärsib majandust, seda ütleb isegi OECD.“

Ka Isamaa ei toeta mõtet. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on astmeline tulumaks demotiveeriv inimestele, kes teenivad kõrgemat tulu. „Peamine eesmärk peaks olema tööjõu maksukoormuse langetamine, et suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ lausus ta.

“Loomulikult muudavad kõrgemad maksuastmed käitumist ja panevad maksumaksjaid neid vältima. Aga maksukeskkond on üks vähene asi, kus riik saab meie väikest ja nurgatagust riiki atraktiivseks ja teenimissõbralikuks teha, mida astmeline tulumaks ei tee. Aga lihtne oleks jõukamaid maksustada maksuerandite kaotamisega, mille omandavad just nemad, ja kasutada säästetut eesmärgipärasemalt,” tegi Ligi ettepaneku.

Samas ei nõustu kriitikaga Keskerakond ega sotsiaaldemokraadid. „Keskerakond on alati toetanud klassikalise ja euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist, kus jõukamad panustavad rohkem ning madala ja keskmise sissetulekuga inimesed vähem. Seda teed on läinud enamik kõrge elatustasemega riike ning usun, et Eesti ühiskond on selliseks üleminekuks valmis,“ ütles Sarapuu.

Endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE) arvab, et praeguste murekohtade ja inimeste tulevikuootuste kirjelduse põhjal on mõistlik arutada mitmesuguste muudatuste üle maksusüsteemis, sealhulgas erinevat liiki tulude (töötasu, dividenditulu jms) võrdne, aga astmeline maksustamine. Sinna juurde veel tuleks tema sõnul lisaks maale maksustada ka kinnisvara või koguvara.

Miks üldse vajame muutuseid?

Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid. 2018. aastal oli see 33%, seejuures on Euroopa Liidu keskmine 40 protsenti SKP-st. Meist väiksem maksukoormus on Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias.

„Eesti maksukoormus püsib järgmisel kahel aastal 33,2 protsendi juures ja langeb aastal 2022 32,7 protsendile. Hetkel on meil palju abi Euroopa Liidu fondidest, mille abil oleme erinevaid investeeringuid rahastanud, kuid juba on teada, et fondide rahastus väheneb,“ sõnas Sarapuu.

Samal ajal on Eesti valitsussektori kulud osakaaluna SKP-st on palju väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2019. aastal olid valitsussektori kulud Eestis 39% ja Euroopa Liidus keskmiselt 46%. Peamine erinevus tuleb meie madalamatest sotsiaal- ja tervishoiukuludest.

Sarapuu sõnas, et väikeriigina me tõepoolest saame asju korraldada efektiivsemalt, kuid kusagil tuleb siiski piir ette.„Ka 2020. aasta riigieelarve koostamine näitas, et meil on palju sektoreid, mis vajaksid täiendavalt vahendeid. Riigieelarve ei ole midagi muud, kui ühe pere eelarve. Selleks pereks on Eestimaa inimesed. Ja nagu igal pere eelarvel on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal,“ rõhutas ta.

Ka Sikkuti sõnul on tulevikku vaadates selge, et senine maksukoormus ja maksude struktuur vajab ümberkorraldusi. „Ühelt poolt on pikaajalise kasvu ja targema-tootlikuma töötegemise jaoks vaja investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, teisalt jälle kasvab inimeste ootus tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile.“

„Soovime paremat elukvaliteeti, pikemat elu ja vajaduse korral tuge, mis ei sõltuks laste olemasolust ega sissetulekust. Samuti paremat toimetulekut eakana. See tähendab survet ühiselt tehtavate kulude kasvuks,“ lisas Sikkut.

Maksusüsteem peab uuenema koos ühiskonna vajadustega

Eelmisel aastal viis Isamaa ellu Eesti selle sajandi kõige suurema maksureformi. „Me langetasime tööjõumakse ning kuni 1200-eurose kuusissetulekuga inimestele on alates 2018. aastast tagatud 500-eurone maksuvaba tulu (võrdluseks, 2017. aastal oli maksuvaba tulu ainult 180 eurot). Selline lähenemine suurendas enamiku töötavate inimeste sissetulekut ilma ettevõtjate kulusid kasvatamata,“ ütles Sester.

„Lähitulevikus soovime jätkuvalt tähelepanu pöörata tööjõu maksukoormuse alandamisele ning näeme maksusüsteemis suurima prioriteedina muudatusi, mis väärtustavad ennekõike lapsevanemaks olemist ja lasterikkust. Demograafia on Eesti suurim väljakutse ning maksusoodustused lastega peredele annavad riigi poolt signaali, et lapsed on ühiskonnas oodatud ja väärtustatud,“ rääkis ta tulevikuplaanidest.

Samuti sõnas Sester, et arvestada muutusi meie tööjõuturul ja automatiseerumist, tuleb pikemas perspektiivis ümber vaadata Eesti ravikindlustus- ja sotsiaalmaksusüsteem. „Pikemas perspektiivis võiks kaaluda ka tööjõukulude jagamist tööandja ja töövõtja vahel maksukoormust suurendamata. Lisaks tuleb laiendada eraravikindlustuse võimalusi ja rakendada paindlikke lahendusi, mis arvestaksid tulevikutöö (vabakutselise, kodutöö, diginomaadi, platvormitöö jms) iseloomuga.“ Tema sõnul on eesmärgiks anda kõigile töötajatele võimalus ravikindlustuseks olenemata töö liigist.

Vara maksustamisega saab liikuda kas võrdsuse või majanduskasvu suunal

Sikkuti sõnul on tavaliselt maks vaid üks võimalik instrument mingi eesmärgi või soovitud käitumise saavutamiseks. Seda arvestades, peaks valitud instrument olema tõenduspõhine ning selle kasutamine ühiskonnas aktsepteeritud. „Korduvalt arutatud automaks ja suhkrustatud jookide maks kahtlemata väärivad täiendavat kaalumist ja arutelu, arvestades kliima ja tervise teemade tähtsuse kasvu,“ tõdes ta.

Lisaks suurema maksutulu kogumise vajadusele paistame Sikkuti sõnutsi silma kõrge tööjõu maksukoormuse ja madala vara maksustamisega. „Fookusesse on tõusnud süsinikuneutraalse majanduse poole liikumine ja küsimus, kas ja kuidas makse kasutada kliimasõbralikumale käitumisele suunamiseks. Samuti on Eesti sissetulekute ebavõrdsus suur ning see kandub üle varade ebavõrdsuseks.“

Ka Sarapuu sõnul on Eesti olnud aastaid sissetulekute jaotuse poolest pigem Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas. Kuigi meie ühiskondlik jõukus on kasvanud kiiresti, on see jagunenud erinevate inimeste ja ühiskonnagruppide vahel väga erinevalt. „Peaminister on rõhutanud, et Eesti uueks sihiks peab olema ühiskondlik tasakaal, mis toob endaga kaasa kestliku majanduskasvu,“ lisas Sarapuu.

Ligi arvab vastupidi – tema meelest tuleks maamaks vabastada riiklikest aukudest, sest maa on piiratud ressurss ja kulu ühiskonnale ning omavalitsusele. “Kohalikule omavalitsusesele peaksid jääma ka otsused. Muudest varamaksudest ei räägiks praegu üldse, meie akumulatsioon on väga õhuke, suuresti kohustustega koormatud ja pigem mitte tuluvoogudega seotud. Summalt pole sealt paraku tööjõumaksudele suurt asendust võtta, see armastatakse unustada.”

“Otsust vajab digimajandus, aga rahvusvahelist. Töö ja teenimise muutumine sunnib end peale ka muutusi maksustamises, aga süsteem siiski toimib veel piisavalt, et me ei peaks tegema kahtlasi otsuseid. Ja suur teema on keskkond, taas pigem rahvusvaheline,“ lausus Ligi.

Magusast maksustada või mitte?

Ligi sõnas, et ideeliselt ta ei kurjustaks suhkrumaksu kehtestamisse, kuid võrreldes sellest saadava tuluga on maksu väljatöötamine väga kulukas ning küsitavusi tekitav. „Suhkrud ja vähetervislikke magusained on toitudes igal pool ja selle haldamine koormav. Muidugi on pahesid ja tarbimist õigem maksustada kui teenimist, aga see peab olema tõhus ja ei tohi tekitada soovimatuid moonutusi nagu tekitas Ratta ja Sesteri alkoaktsiis.“

„Kole pettumus oli ka Neiveltilt kuulda suhkrumaksust lihtsalt viitega Lätile, kus laste kaal olla langenud. Nagu see oleks ainus riik ja ainus tegur asja juures või vastaks küsimustele maksu objektist ja haldamisest. Magusamaksu debatt on Eesti palju kaugemal kui uitmõtte tasemel,“ nentis Ligi.

Sarapuu tõi välja, et suhkrumaksu kehtestamine võib hoogu anda piirikaubandusele. Ta viitab Norrale, kus kehtib maiustele ja magusatele jookidele aktsiis ning see on suurendanud piirikaubandust Rootsiga.

Ka Sester on suhkrumaksus skeptiline. „Erinevaid käitumist suunavaid makse on juba täna kehtestatud (aktsiisid tubakale, alkoholile, fossiilsetele kütustele). Arvestades, et meie ühiskond vananeb ja kulutused tervishoiule suurenevad tuleb kaaluda erinevaid võimalusi, mis suurendavad inimese vastutust enda tervisekäitumise eest. Üheks selliseks võimaluseks on tervisekonto loomine ravikindlustuses.“

Sellise tervisekonto loomine tähendaks ravikindlustuse personaliseerimist ning annaks tema sõnul inimesele valikuvõimaluse ja vastustuse enda tervise eest. „Võrreldes eeltoodud aktsiisidega omab maks suhkrurikastele toodetele pigem marginaalset mõju.“

Maksureformide motiividest

“Rääkida maksutõusust ilma struktuursetest reformidest iial rääkimata, nagu teeb Ratase valitsus, on olnud häbematu,” ütles Ligi.

Ligi sõnul on maksusüsteemi muutmise näol tegemist müraga, mida poliitikud valimiste aegu teevad. “Sealt tuleb aina halbu mõtteid kehvade teadmiste ja madala tegeliku huvi pinnalt. Maksusüsteem ei ole olnud me suurte probleemide hulgas, vaid päris hea, hoomatav, hallatav, majandust soosiv.”

“Kõik muutused tuleb panna konkurentsivõime konteksti ja mitte unustada maksurahu, kui head plaani pole. Mina ei paku teadlikult suurt plaani maailmale välja, kuna tean elluviimise tõrkeid ja iga nihutamise hinda, aga monarhina tegutseksin kohe.”

Ligi teeks ettepaneku lühiajaliselt tühistada ports maksuerandeid, et tõsta nende asemele ühtlane tulumaksuvaba miinimum, ning vähendada tööjõumaksude määrasid. “Selgelt mõistlikud variandid on ainult maksuvaba miinimum ja pensionisäästmise soodustus. Ühtlaselt soodne keskkond, lai maksubaas ja madalad määrad on majanduskeskkonnale olulised, eranditega meelitamised ei ole jätkusuutlikud, õiglased ega ka tootlikud.”

“Suurt nihet tööjõumaksude vähendamises ma praegu ei looda, 2015. proovisime, aga partnerid lasid selle läbirääkimistel põhja ja Ratta tulekuga tühistasid ka kesise kompromissi, mis olime saavutanud  maksuvaba miinimumi tõstmise ja sotsmaksu vähendamise näol. Muide, Neiveltit meenutas üks ajaleht tänulikult aktsiisitõusu ja sotsmaksu vähendamist lubamas, kuid aktsiisidele panustamine lõppes Ratase ja Sesteri käes teadagi millega. Me ei ela müüri taga.”

Küsisime ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna arvamust, ent vastuseid ei laekunud.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.