Uudis

Lihtsalt ja selgelt: kuhu kadus raha ehk miks valitsus eelarvet kärpima peab?

Peaminister Jüri RatasFoto: Scanpix

Sel nädalal hakkas valitsus justkui taskust leitud idee ajel eelarvekärpest rääkima. Kokkulepped teaduse rahastamise tõstmiseks visati valitsuskabineti kaminasse ja ministeeriumitele saadeti laiali karm käsk kokku hoida.

Kuhu siis raha kadus, kui majandus on viimastel aastatel pidevalt tõusuteel olnud?

Majandusega on kõik hästi, aga…

Endise majandusministri, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul on täna tegelikult majandusega kõik hästi.

“Majandustsükli mõttes oleme praegu ikkagi majanduskasvu harjal või seda ületamas. Ka tänavu ja järgmisel aastal on kasvunumbrid korralikud,” räägib Sõerd.

Eelarvesse ei tekkinud auk aga mitte sugugi ootamatult. Põhjus peitub juba 2017 ning 2018 aastates, mil riigieelarved ületasid riigi tegelikku jõudu ning raha kulutati ära ette.

“Raha ette ärakulutamist põhjendati majanduse elavdamisega ja investeeringutega, mis muidugi osutus suureks bluffiks. Tegelikult kasvasid jooksvad kulud. Pool investeeringute rahast tuleb ju Euroopa Liidu eelarvest,” selgitas Sõerd.

Kuna raha kulutati rohkem kui oleks tohtinud, siis kasvasid jooksvad kulud eelarves ning nüüd on jõutud olukorda, kus eelmisel aastal statistikaametis kokku arvutatud numbrid näitavad, et Eesti on 1,5 protsendiga sisemajanduse koguproduktist miinuses.

“Siis tuli Euroopa komisjoni hinnang, mis ütles, et see miinus on veelgi suurem, üle kahe protsendi SKPst,” räägib Sõerd.

Jooksvate kulude lappimiseks tuleb võtta laenu

Kerkinud jooksvad kulud suurenevad aasta-aastalt lumepallina, kandudes pidevalt edasi järgmiste aastate eelarvetesse. Riik sattus lõpuks olukorda, kus eelarve ei mahtunud ära eelarveseadusega paika pandud eelarve tasakaalureeglite raamidesse.

Siseriikliku raami juba lõdvendati eelarveseaduse muudatusega 2017. aastal ja nüüd on plaanis seda uuesti teha.

“Aga see ka ei aita, sest ette tuleb ka Euroopa Liidu tasakaalureegel. Ka Euroopa Liidu tasandil on hoovad, millega rikkujaid saab korrale kutsuda. Ja seda miinust tuleb ka kusagilt katta,” ütleb Sõerd ning mainib, et tänaseks on selgunud, et varasemalt eelarvesse kogutud töötukassa rahatagavara on samuti kriitilise varupiirini kulunud.

“Oleme olukorras, kus jooksva miinuse ehk jooksvate kulude tõttu tekkinud miinuse katmiseks tuleb hakata võtma laenu. Niimoodi edasi ei saa minna,” räägib Sõerd.

See olukord ongi kaasa toonud eelarvekärbete ainuvõimalikkuse, kuid kärpeid on alustatud Sõerdi sõnul sealt, kust seda sugugi teha ei tohiks.

“Kui me praegu läheme teadus ja arendusraha kallale, siis nagu keegi siin ütles, me oleme viie aasta pärast olukorras, kus meil pole õppejõudusid ega kõrgkoolide õpetajaid, kes koolitaksid neid spetsialiste, keda on majandusel vaja suuremat lisaväärtust loovate töökohtade täitmiseks,” kommenteeris Sõerd.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.