Kui märtsis ja aprillis võeti laenudele maksepuhkust väga kiires tempos, siis maikuus tuli puhkusi küll juurde, ent palju vähem kui varasematel kuudel. Kõige rohkem tahavad inimesed puhkust tarbimislaenudest.

Inimesed ja firmad kokku olid finantsinspektsiooni andmetel 27. maiks esitanud pankadele pisut vähem kui 38 000 maksepuhkuse taotlust, mida on natuke rohkem kui 6000 aprilli lõpu tasemest enam.

Maksepuhkuse taotluste summa kasvas kuuga 3,2 miljardilt 3,4 miljardi euroni – enamiku sellest andsid siiski ettevõtted.

“Pangad andsid maksepuhkuste näol laenuvõtjatele võimaluse ajutiseks hingetõmbeks ja rahavoogude ümber hindamiseks,” ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Vaibunud maksepuhkuste taotluste arv näitab tema sõnul, et olukord on laenuvõtjate jaoks stabiliseerunud – või on ettevõtetel saabunud arusaam, et maksepuhkus ei ole ravim elujõuetuks muutunud ärimudelile.

Kõikidest eraisikutele antud laenudest moodustasid maksepuhkused tegelikult üsna väikese osa – 5,2 protsenti. Kokku on taotluse teinud 30 000 eraisikut, neist 20 000 tarbimislaenudele ja pisut üle 10 000 eluasemelaenudele.

Mida maksepuhkus tähendab ja kaasa toob?

Maksepuhkuse ajal tuleb edasi maksta laenuintresse, peatub vaid põhiosa maksmine – ehk kulu laenule täielikult ära ei kao, vaid väheneb lihtsalt ajutiselt.

Lõppkokkuvõttes tuleb laen aga tegelikult kallim, kuna ühel hetkel tuleb siiski ära maksta ka põhiosa, mis puhkuse ajal pausil oli.

Enamasti näeb see välja nii, et pärast maksepuhkuse lõppu läheb laenumakse suuremaks – sest põhiosa summa, mis maksmata jäi, jaotatakse ülejäänud perioodile.

Maksepuhkuse taotlemine iseenesest on praegu sisuliselt kõigis pankades erakorraliselt lihtne ning lisatasu selle eest eriti ei küsita. Kuidas Eesti eri pankades maksepuhkuse saamine käib ning millega arvestada tuleb, saab lugeda siit.