Aasta tagasi avas LHV kontori Londonis. Nüüdseks on Eesti pank saanud maailma 40st fintechi unicorn-ist (üle miljardi dollarilise väärtusega finantsvahenduse ettevõttest) oma klientideks juba kuus. Läbi nende pakutakse teenuseid miljonitele inimestele. LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu selgitas Geeniusele, mis äri see selline on ja kui suureks see võib kasvada.
Moodne finantsvahenduse ettevõte ehk fintech võrdlub eestlase jaoks Transferwise’iga. Misasjad need fintech-id üldse on?
Sedamööda, kuidas varem väga paindumatuid pangandusregulatsioone on nüüd avatumaks muudetud, on finantsmaailmas hakanud tekkima uued ärimudelid. Fintech-i ehk finantstehnoloogia ettevõtte näol on eelkõige tegu maksevahendajate, e-raha asutuste, kontohaldurite aga ka näiteks krüptovaluuta ettevõtetega.
Kui tegu on finantsettevõtega, siis miks neile veel panka juurde on vaja?
Suurem osa rahast liigub ikka mööda pankade infrastruktuuri, ka nendel ettevõtetel on vaja pangakontosid. Lõppkliendi raha liikumine algab või lõpeb peaaegu alati pangakontol, sest läbi selle teevad inimesed oma igapäevaseid arveldusi.
Isegi kui maksevahendaja põhilubadus on väga kiired maksed, siis tegelikult on nende pakkumise sisuks interneti- või mobiilikeskkonna kasutusmugavus. Raha liigub taustal ikka pankades ning lõpetab oma teekonna ühel hetkel kliendi pangakontol.
Teiseks on finantsettevõtetel klientide raha hoiustamiseks vaja krediidiasutuse luba. Et seda saada, on vaja riskide katteks piisavalt kapitali ja likviidsust (vaba raha, toim.). Need mõlemad on pankade puhul üldse tegutsemise eelduseks. Kui sellist luba ei ole, saab kliendi raha eraldamiseks ja hoidmiseks kasutada panka, näiteks LHVd. Kõige üldisemalt: pangandusel on usaldusväärsus, mida ei ole kohe võimalik ringi tõsta.
Kuidas see päriselus välja näeb?
Näiteks võib maksevahendaja lubada sekunditega liigutada sinu raha Eestist eurodes Austraaliasse sealsetesse dollaritesse. Tegelikult raha ei liigu mandrite vahel hetkega, see võib võtta päevi.
Nii tehakse kliendile see kiire ülekanne maksevahendaja kohaliku konto pealt. Kui selline raha liiklus läheb hästi ühesuunaliseks, on maksevahendajal vaja oma kontosid tasakaalustada ning raha kuhugi juurde kanda, seejuures valuutat vahetades. Selleks on jälle pankasid vaja.
Milline teie äri Londonis praegu on?
Meil on üle 50 kliendi, kellelt saame maksete teenustasusid ja valuutavahetuse teenustasusid. Ka intressitulusid neilt mõnelt, kellele oleme ka laenu andnud, lisaks kuutasud ja intress hoiusejäägi pealt, sest me ise hoiustame Euroopa Keskpangas raha negatiivse intressiga. Kokku on praegu kuus-seitse tululiiki.
Nende 50 suure kaudu teenindatakse juba praegu LHV abil miljoneid lõppkliente.
Inglismaal ei ole panku mitte vähe. Mis LHV konkurentsieelis on?
Tehnoloogiline võimekus ja paindlikkkus – oleme valmis arendama eraldi asju iga kliendi jaoks. Lisaks ja julgus kohelda potentsiaalseid konkurente hoopis partnerite ja oma äri võimendajatena.
Mais tahame liituda reaalajas naelte maksesüsteemiga, nagu meil mandri-Euroopas eurodega juba on. Märtsis tuleme turule virtuaalse IBAN-kontoga. Seda on vaja sellepärast, et meie maksevahendajatest klientidel pole oma lõppklientidele õigust kontonumbreid väljastada. Küll aga võivad nad meile küsida virtuaalse kontonumbri, mida oma kliendile edasi anda. Nii on nende lõppklientide kontod tegelikult LHV-s, aga fintechid saavad jätta endast mulje rohkem kui pangast.
Kiired naelamaksed ja kontonumber on põhimõtteliselt viimased puuduolevad tükid. Kui need valmis on, saame sealseid ärimahtusid suurendada. Kasvuootus on umbes paarkümmend klienti aastas. Aga tuleb arvestada, et tegu on suurte klientidega ja Eesti ettevõtetega võrreldes on arendustööd rohkem ja kliendiks saamise protsess pikem. Lisaks oleme järjest rohkem valmis taolisi kliente ka finantseerima.
Kas te Eesti tagalaga maailma mastaabiga firmadele laenu andmiseks väikeseks ei jää?
Ega kohalikud Briti pangad – ehkki nad võivad olla sõna otseses mõttes meist tuhat korda suuremad – ei torma ka sellesse ärisse väga suuri summasid panema. Ei Lloyds ega Barclay’s anna hea meelega moodsale finantsvahenduse ettevõttele üksi 100 miljonit laenu. Eelistatakse seda teha sündikaadina ehk koos teiste pankadega. Nii et me ei kao sellest valemist kuhugi, vaid teised tulevad kõrvale.
Kus sellises globaalses äris piir ette tuleb?
LHV mastaapides mõeldes me veel otseselt lage ei näe. Juba praegu moodustavad meie 50 fintech-ettevõtetest klienti kolmandiku kogu LHV maksetest. See tähendab, et selles valdkonnas võib see peagi ka Eestist mööda kasvada.
Maksete äri maailmas kasvab. Selliseid panku, kes sellise kliendiga viitsivad kaasa mõelda, peale meie veel väga palju ei ole. Ehkki, tõsi, paradigma on muutumas.
Meie nimi on selles vallas juba tuntud, meid leitakse üles. UK e-raha ettevõtete hulgas on meil praegu juba 12% turuosa, makseasutuste hulgas paar protsenti.
Börsiettevõtte nimel ma meie finantsprognoosist erinevaid lubadusi anda ei saa. Kui tulude poolelt lähtuda, siis finantsprognoosis on Londoni äri meil üks viiest olulisemast strateegilisest ärisuunast. Aga kui väga hästi läheb, siis otsest lage täna ei taju.
