Geeniuse poole pöördus lugeja, kes oli unustanud maksta seitsmeeurose Ragn Sellsi arve, ka pärast meeldetuletust, kus öeldi, et teenus võidakse kinni panna. Selle asemel tuli aga hoopis mitmekümne euro suurune nõue inkassolt.
Konkureeriva prügifirma Eesti Keskkonnateenused Facebooki leheküljel kurdavad aga paljud kliendid, et inkasso poole pöördutakse väga kiiresti ning hoiatusi tehakse vähe.
Küsisimegi prügifirmalt järgi, kas juttudel on ka alust ning miks kiirelt inkasso poole pöördutakse.
Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti rääkis Geeniusele, et firma arvete tasumise tähtajad turu ühed mõistlikumad – 14 päeva, lisaks on arvete tasumise lahendus mugav. Mõistagi eeldatakse, et kui klient on lepingu sõlminud, võetakse kohustus arve õigeaegselt tasuda.
“Mõistame, et aeg-ajalt võib juhtuda, et kliendil ununeb arve tasumine ja sellepärast saadame ka meeldetuletused. Meeldetuletusele järgnevalt anname kliendile veel täiendavalt rohkem kui 2 nädalat aega, et oma arve tasuda,” rääkis Pesti.
Praktika näitab tema sõnul, et valdav osa inimesi, kes on unustanud arve tähtajaks tasuda teevad seda peale meeldetuletuse saamist. Vajadus teenuseid piirata või inkasso poole pöörduda on kogu Ragn Sellsi kliendibaasi arvestades väga väikesel osal.
“Lisaks oleme mai keskpaigas teinud arvete menetlemise protsessis täiendusi ja enne nõude loovutamist inkassole saadame kliendile täiendavalt 2 meeldetuletust tasumata arve kohta. Kõik selleks, et anda kliendile veel võimalus arve tasuta, et saaksime vastavalt kokkuleppele jätkata oma teenuse pakkumist,” ütles Pesti.
Teenust kinni keerata on raske
Miks Ragn Sells meeldetuletuses hoiatab, et teenuse osutamine võidakse lõpetada, tegelikult aga ootab ees inkassotee, seda firma kommunikatsioonijuht ei selgitanud. Küll aga avas teemat Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
“Teenuse peatamine ei ole meil päris klassikaliselt lihtne, sest üldjuhul veame jäätmeid kontsessioonilepingu alusel ja peame juhinduma lepingus sätestatud tingimustest. Tihti peame vastavalt lepingule jätkama vedu veel kaks või kolm või mis iganes kuud peale võla tekkimist. Selge, et nende kuude eest, mil teenust jätkame, osutame ka arve ja niimoodi võlg suureneb,” rääkis Luude.
Eesti Keskkonnateenustes käib algoritm umbes nii: esiteks veetakse kliendilt kuu aega jäätmeid. Järgmise kuu alguses, hiljemalt umbes 10. kuupäevaks saavad kliendid arve eelmisel kuul osutatud teenuste eest. Maksetähtaeg on üldjuhul 20. kuupäev.
Kui makse pole selleks ajaks laekunud, siis mõne päeva jooksul saab klient meeldetuletuse, et ta on võlgu ja palutakse võlg likvideerida 30 päeva jooksul, kirjeldas Luude järgmist sammu.
Järgneva kuu alguses saab ta taaskord arve eelmisel kuul osutatud teenuste eest ning sellel arvel kajastatakse ka see, et tal on maksmata ka eelmine arve – ehk näha on ületähtaegne võlgnevus -, mida saab Eesti Keskkonnateenuste juhi sõnul käsitleda veel teise meeldetuletusena
“Kui klient ei ole tasunud arvet esimeses meeldetuletuses märgitud tähtaja jooksul siis 45 päeva möödudes esialgsest tasumistähtajast, anname nõude üle inkassoettevõttele,” ütles Luude.
