Uudis

Nord Stream 1 torujuhe jääb teadmata ajaks rivist välja, gaasi hind kerkis 25 protsenti

Milleri hinnangul pole energiahindade mõju inflatsiooni veel jõudnud.Foto: Scanpix

Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg tõi energia turuülevaates välja, et oluliseim sündmus leidis aset, kui Gazprom teatas, et Nord Stream 1 torujuhe jääb teadmata ajaks rivist välja.

Reede õhtul teatas Gazprom, et kolmapäevast laupäevani hoolduses olnud Nord Stream 1 tarned peatuvad teadmata ajaks. “Enne seda oli kaks nädalat rekordeid püstitanud maagaasi hind langenud viimase kahe nädala madalaimale tasemele, 214 euroni megavatt-tunni eest. Pikema perioodi võrdluses on see hind endiselt väga kõrge, olles üle 2,5 korra kallim kui juunis ning keskmine nädala gaasihind oli 245,8 €/MWh,” ütleb Miller ja lisab, et tänasest on gaasiturud NS1 teate peale alustanud 25 protsendise hinnatõusuga.  

Hoolimata Venemaa gaasitarnete lõppemisest saadakse läheneva talvega Milleri sõnul ehk siiski hakkama. Euroopa Liidu riigid on saavutanud gaasihoidlate 80-protsendilise täituvuse planeeritust kaks kuud varem ning vähendatud on ka gaasi tarbimist üldisemalt: aastases võrdluses tarbiti augustis maagaasi 10 protsenti vähem.  

Venemaa on langetanud Euroopasse tarnitava maagaasi osakaalu eelkõige reaktsioonina Euroopa sanktsioonidele. “Seetõttu on võrreldes aastatagusega Euroopas oluliselt kasvanud nii LNG kui Norra maagaasi osakaal.  Just LNG vastuvõtu võimekuse väljaehitamine on praegu Euroopas fookuses, et Venemaa energialõksust pääseda. Saksamaa esimene LNG kai peaks valmima Wilhelmshavenis 2022 aasta lõpuks,” räägib Miller.   

Energiaturgude ülevaates nendib turuanalüüsi strateeg asjaolu, et kuigi saabuvaks talveks on gaas varutud, ei ole täna selge, kuidas järgmine, 2023. aasta talv Euroopas hakkama saada, kui Venemaalt ei hakkagi enam Euroopasse gaasi tulema. 

Euroopa Liit on mõtlemas lahendusi

Milleri sõnul on Euroopa Liit on välja pakkumas erinevad meetmed energiahindade ohjeldamiseks. “Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud nende põhijooned avaldada 14. septembril. Üks plaan sarnaneb erakorralise kasumi maksule, teine plaan kutsub üles liikmesriike tarbimist vähendama ja tiputarbmist nihutama väiksema koormusega tundidele. Lisaks kaalutakse ka võimalusi elektrile ja gaasile hinnalae kehtestamiseks,” räägib Miller. 

Kasumimaks kehtestataks neile tootjatele, kes gaasijaamadest madalama kuluga energiat toodavad ja samas kõrgete hindade tõttu palju kasumit teenivad. Saadud tulu suunataks riigieelarvesse, et aidata rahastada energia lõpptarbijate toetamist.

Samas hoiatab Miller, et tema hinnangul ei ole energiahindade mõju inflatsioonile pole veel kaugeltki täielikult avaldanud. “Maagaasi kõrged hinnad mõjutavad mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks maailma suuruselt viiendas keraamiliste plaatide tootja riigis Hispaanias on savi muundamine keraamiliseks plaadiks aastases võrdluses kallinenud 1047 protsenti,” räägib Miller.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.