Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab Eesti Panga blogis, et elekter on küll hinnatõusust andnud märkimisväärse osa, kuid siiski kinnitavad andmed, et majapidamiste jaoks pole elekter kõige rohkem kallinenud, nagu seda näitab tarbijahinnaindeks.
Oja ei räägi siinkohal ainult Eestist, vaid selgitab, et sama probleem näib puudutavat suurt osa Euroopa Liidu riikidest. Inflatsioonile on elektri hinnatõus mõjunud aga tõesti kõige rohkem just Eestis. “Esimesel poolaastal oli see ligikaudu 1,8 protsendipunkti kogu inflatsioonist,” kirjutab Oja ning leiab, et teises kvartalis oli elektri mõju inflatsioonile ilmselt rohkem ülehinnatud, kui esimeses kvartalis.
Oja toob välja, et juuresoleval joonisel on esitatud elektri hinnatõus 2022. aasta I pooles Eurostati kahe erineva metoodikaga andmeallika alusel. Riigid on tähistatud lippudega. “Vertikaalsel skaalal on kujutatud kodudesse jõudnud elektri kallinemine tarbijahinnaindeksi alusel – Eestis on hinnatõus tolle andmeallika põhjal kiireim. Horisontaalsel skaalal on aga kodudesse jõudnud elektri kallinemine leitud poolaasta kaupa avaldatavate hinnatasemenäitajate põhjal. Näeme, et hinnataseme statistika põhjal oli hinnatõus kõige kiirem hoopis Tšehhis ja Taanis,” nendib ökonomist.
Samalt jooniselt on näha, et riikides, mille punkt asub sinisel joonel, oli mõlema andmeallika põhjal esimesel poolaastal kodudesse jõudnud elektri hinnatõus ühesugune. Seega võiks eeldada, et riikides, mis asuvad joonisel sinisest joonest kõrgemal, on hinnatõus tarbijahinnaindeksis üle hinnatud.
“See tähendab, et nendes riikides tõusis elektrihind tarbijahinnaindeksi järgi kiiremini, kui näitasid hiljem avaldatavad hinnatasemeandmed. Joonest allpool kujutatud riikides on elektri hinnatõusu osakaal tarbijahinnaindeksis pigem alahinnatud,” selgitab Oja.
Hinnatõusu ülehindamine mõjub tarbijahinnaindeksi kasvule
Oja selgitab, et elektri ülehindamine mõjutab tarbijahindu. “Võttes arvesse elektri osakaalu tarbimiskorvis, saame leida elektri hinnatõusu ülehindamise ligikaudse mõju tarbijahinnaindeksi kasvule. Alloleval joonisel on näha, et Eestis oli selle mõju Euroopa Liidu riikidest kõige suurem. Samas puudutab inflatsiooni võimalik ülehindamine siiski suuremat osa Euroopa Liidu riike,” arvab Oja.
Tarbijahinnaindeksit koostatakse vahetult pärast iga kuu lõppu ja seetõttu võib ka elektri mõju ülehindamine toimuda. Oja selgitab, et tegelikult aga pole kuu viimaseks päevaks võimalik ega ka otstarbekas koguda kokku kõiki täpseid andmeid. Seetõttu hinnatakse osa kaupade ja teenuste hinnatõusu kaudsete meetodite põhjal. Ta selgitab, et pikaajaliselt annavad kaudsed meetodid üsna täpse tulemuse, siis sama hästi ei pruugi need toimida kui hinnatõus on väga kiire.
“Siin alternatiivselt kasutatud andmed hinnataseme kohta annavad kodudesse jõudnud elektri hinna muutusest täpsema pildi kui tarbijahinnaindeks, sest need peegeldavadki tarbijatele müüdud elektri hinnataset. Neid andmeid kogutakse ja avaldatakse aga pika viitajaga, mistõttu ei saa neid kasutada tarbijahinnaindeksi koostamiseks,” räägib Oja.
Sellel nihkel on Oja sõnul suur mõju majanduse tegelikele näitajatele, sest kui arvame inflatsiooni olevat kõrgem, kui tegelikult, mõjutab see ostujõudu ja majanduse kasvu negatiivselt. Samal ajal tõdeb ökonomist, et isegi kui elektrit üle ei hinnataks oleks inflatsioon ikkagi väga kiire.
