Selle asemel aga, et keskenduda loobumisele ja välistada asjad, mida endale lubada ei saa, õpetab kakeibo jaapanlaste suhtumist asjasse: säästmiseks peetakse ennekõike raha kasutamist õigel moel. See muudab suhtumise kokkuhoidu kui millessegi negatiivsesse (jään ilma, ei saa endale lubada, olen kehvem jmt) hoopis positiivseks (ei larista mõttetult, keskendun mõistlikule rahakasutusele, saan endale kokkuvõttes rohkem lubada) ja see aitab kergemini jõuda seatud eesmärkideni.

Kuidas kakeibot kasutada

Kakeibo on omamoodi kalendermärkmik, kuhu kantakse oma igapäevased ja -nädalased kulutused, mis kuu lõpus kokku lüüakse. Muidu on kõik nii nagu ikka – oma tulude-kulude tasakaalus hoidmiseks on küllap paljud vähemalt ajuti arveraamatut pidanud, arukamad meist teevad seda pidevalt.

Kakeibosse pannakse aga peale rahanumbrite kirja ka palju muud: eesmärgid, mingi perioodi sõnastatud kokkuvõtted, tulemuslikud säästunipid, julgustavad-lohutavad märkused, kui kõik pole läinud nii nagu plaanitud jmt. Kui kõik kasutatud trikid-nipid ja nende analüüs on pidevalt silma all, aitab see kokkuhoidlikkust õppida. 

Kakeibo võib olla spetsiaalne valmis märkmik, aga ka tavaline vihik, mis enda soove-vajadusi arvesse võttes lahterdatakse. Internetist leiab mitmesuguse kujunduse blankette, mida saab välja printida, aga igaüks võib neid eeskujuks võttes ka oma jaotuse välja nuputada.

Alustada tuleb nii nagu ikka. 

1. kuu alguses märgid üles
* kui suur on sinu sissetulek – kui palju raha on kasutada,
* kui suured on püsikulud,
* kui palju tahad säästa ja milleks,
* kui palju saad kulutada.
Sellele lisaks soovitab kakeibo aga teha märkmeid: panna kirja, mille jaoks raha kogud, lisada innustavaid märkusi – visualiseerida oma eesmärke nii palju kui võimalik.

2. kuu aja jooksul paned kirja oma igapäevased kulud. Mõnes kakeibos on väljaminekute jaoks pealkirjastatud lahtrid, mõnes aga tühjad lahtrid, millele saab ise nime anda.

Mida täpsemalt oma kulutusi lahterdad, seda parem on ülevaade sellest, millele raha on kulunud. Tulude-kulude üksikasjalik käsitsi kirjapanek aitab rahakasutust paremini hoomata, eriti kui maksad enamasti pangakaardiga: maksmine – eriti viipemaksega – on mugav ja kiire, aga kiiresti kaob ka side oma rahaga.

3. kuu lõpus tee kokkuvõtte: pane kirja, kui palju sul kuu aja jooksul kulutamiseks raha oli, kui palju kavatsesid kulutada ja kui palju õnnestus kokku hoida. Siis vasta küsimustele:

• kas suutsid nii palju säästa kui eesmärgiks seadsid?
• milliseid kokkuhoiunippe avastasid?
• millele kulutasid ülemäära palju?
• mida teed järgmisel kuul teisiti?

Nende küsimuste abil õpid nii vigadest kui ka edusammudest. Vastuseid analüüsides õpid kiiresti eristama tõeliselt möödapääsmatuid kulutusi ja lihtsalt soovide täitmist. 

Ka kokkuvõtet püüa visualiseerida nii palju kui võimalik, lisades tulemustele julgustavaid märkusi, kui juhtusid vahepeal libastuma, eesmärkide muutusi, kui neid on jmt. Iseenda tarbimisharjumisi tundma õppides võid igal järgmisel kuul aina paremini hakkama saada.

Motivatsioonitahvlil sama eesmärk

Blogija Anna Lutter kirjutab, et  temale sobib ennast eesmärkideni jõudmisel innustades märksa paremini seatud sihtide visualiseerimine kui nende välja ütlemine. „Olen nii palju kuulnud: oma eesmärgid tuleb välja öelda ja selgelt sõnastada, siis on nendeni liikumine palju tulemuslikum,” kirjutab ta Facebooki grupis Kogumispäevik.

„Jah, ma olen teoorias nõus ja tegelikult ka praktikas seda ise kogenud. Tõepoolest kui midagi valjult välja öelda, siis on endal rohkem motivatsiooni ja vastutust see ära teha, teisalt jõuavad minuni ka pakkumised/ võimalused, mis muidu kunagi ei oleks jõudnud, sest keegi lihtsalt ei tea, et mis minu huviorbiidis parasjagu on!

Hoolimata nii teoreetilisest kui ka praktilisest tõestusest on mul mõne asjaga ikka selline tunne, et aaaaah, ma ei julge ja ei taha seda teistele öelda – tahaks ainult ise selle eesmärgi jaoks töötada ja ainult ise sellest teada. Just see on üks põhjus, miks mulle nii väga meeldib eesmärkide sõnastamisel kasutada visionboarde, olgu selleks siis füüsiline leht või tahvel Pinterestis.

Ma ise tean väga täpselt, mis eesmärk ühe või teise pildi taga on, aga keegi teine ilmselt ei oska neist minu mõtteid välja lugeda. Niisiis saan oma inispiratsioonilehe julgelt oma töölaua kohale välja riputada, et mu eesmärgid oleksid mul kogu aeg silme ees – ja neid, mida ma teistega jagada ei soovi, näen pilte vaadates vaid mina ise!”

Tagasiside kõnealuses grupis näitab, et paljdele on vajalik hoida kõik oma soovid ja eesmärgid mingil viisil visualiseerituina pidevalt silme ees – nii on lihtsam pidevalt nende peale mõelda, neile vastavalt oma tegemisi sättida ja nii seatud sihtide poole pürgida.

„Minu n-ö visionboard on ruuduline kõvade kaantega märkmik,” kirjutab üks kommenteerija. „Seal olevad lehed on täis sõnu, lauseid, kritseldusi, joonistusi jmt. Ilus see välja ei näe ja teised aru ei saa… Aga minul aitab püsida graafikus.”

Kellel endal pole mõtteid, kuidas visioonitahvlit luua, leiab abi leheküljelt visioonitahvel.ee – seal võrreldakse erinevaid tehnikaid, jagatakse soovitusi, mida võiks oma tahvlile lisada, räägitakse, kuidas visioonitahvlid töötavad ja esitatakse hulk küsimusi, millele vastates on lihtsam oma eesmärke ja unistusi lahti mõtestada.   

Kodumaine rahatarkus Kogumispäevikust

Eesti suurima liikmeskonnaga rahatarkuse grupp on koostöös Swedbankiga sündinud  Kogumispäevik Facebookis, kus jagatakse üksteisele oma järeleproovitud nippe ja nõuandeid, kuidas koguda ja säästa, leida võimalusi lisatulu teenimiseks, alustada investeerimisega või lihtsalt parandada enda ja oma pere rahalist seisu. 

Grupis on liikmeid üle 35 000 ja mullust aastat kokku võttes tõdeti, et ühtekokku õnnestus neil 12 kuu jooksul säästa üle 430 000 euro. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger on ettevõtte blogis reastanud Kogumispäeviku liikmete kogemuse põhjal viis tõhusaimat tegutsemisviisi tulemuslikuks säästmiseks.

1. Enne säästud, siis kulutused

On neid, kes kannavad säästuarvele raha, mis kuu lõpus kontol veel alles on. Elu näitab aga, et suuremate summade kogumiseks on mõistlik oma eelarve hoolikalt läbi mõelda ja pärast palgapäeva panna kõigepealt kõrvale just mõistlikuna tunduv säästusumma ja majandada ülejäänud rahaga. Aktiivsed kogujad kinnitavad, et see toimib väga hästi. 

2. Tee hoius raskesti kättesaadavaks

Mida keerulisem on hoiuselt raha kätte saada, seda rohkem jääb aega mõelda, kas seda kulutust on ikka vaja teha. Kui kontole pole võetud pangakaarti ja pole ka digitaalset ligipääsu sellele, siis mida kaugemal on pangakontor, seda rohkem on lootust, et raha jääb arvele – ja ikkagi saadakse hakkama. 

3. Planeeritud toiduostud

Suurim kokkuhoid õnnestub Kogumispäeviku liikmete hinnangul saada toidu arvelt: kui panna kokku nädalamenüü ja sellele vastav poenimekiri, saab toidukorvilt kokku hoida. Omavahel jagatakse retsepte, kuidas süüa tervislikult ja maitsvalt ning samas odavalt. Kui poes käia vaid kord nädalas, jääb alles ka raha, mis muidu kuluks emotsiooniostudele. 

4. Liitu kogumisväljakutsega

Kogumispäeviku grupis osutus populaarseks näiteks 1000 euro väljakutse: kõik, kes sellega liitusid, panid iga nädal kõrvale kindla summa eesmärgiga saada aasta lõpuks kokku 1000 eurot. Selline väljakutse, milles ka väike võistlusmoment, lisab grupiliikmete kinnitusel motivatsiooni jõuda lõppeesmärgini, innustab oma eelarvest kinni pidama ja sellegi läbi mõtlema, millistel kuudel saab rohkem kõrvale panna ja millal on väljaminekud suuremad (puhkuste aeg, sünnipäevad, jõulud jm). 5. Sea kindel eesmärk

Koguda on lihtsam, kui sellel on kindel eesmärk: koguda reisi, auto, korteri sissemaksu vmt tarvis. Suurema summa kogumiseks tasub seada ka tähtaeg, mille jooksul selleni tahetakse jõuda, sellele vastavalt selgub ka summa, mis on vaja aastas säästa. Pole hullu, kui see kohe ei õnnestu säästugraafikust rangelt kinni pidada – kõige olulisem on, et kogumisest saaks harjumus.