Läti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia assotsiatsiooni LIKTA ja SolidData poolt läbi viidud uuringust selgus, et 60 protsendil eestlastest on töökohale kandideerimisel oodatud teatud tasemel digioskusi. LIKTA korraldatud digioskuste arendamise projektis “Virtual Internships in the Baltics” saavad kõigist kolmest riigist tasuta osaleda 30 000 inimest, et arendada oma teadmisi ja seeläbi parandada oma karjäärivõimalusi.
Värske uuringu kohaselt nentis 15 protsenti küsitletud eestlastest, et neilt on tööle kandideerides oodatud enamat kui vaid digitaalseid põhioskusi, näiteks on lisaks nõutud ka keerukamaid oskusi, nagu andmeanalüüs või programmeerimine.
67,5 protsenti lätlastest ning 58,9 protsenti leedulastest on kogenud samamoodi nagu eestlased digioskuste teadmiste survet. Uuringu kohaselt mõjutab digioskuste olemasolu kogu Baltikumi elanikke nii tööl kui igapäevaelus.
Digioskused arendavad konkurentsivõimet
“Digitaalsest kirjaoskusest on saanud meie igapäevaelu osa. Lähiaastatel hakkavad tööandjad üleüldise digipöörde tulemusena digioskustele veelgi enam tähelepanu pöörama. On väga teretulnud, et täiskasvanud saavad tasuta kursustel nii oma praktilisi kui teoreetilisi IT-teadmisi arendada, kasvatades oma konkurentsivõimet. Olen kindel, et sellest algatusest võidavad kõik, nii töötajad, tööandjad kui ühiskond tervikuna,” sõnas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juht Doris Põld.
LIKTA president Signe Balina ütles, et kõigile on loodud võimalus osaleda programmis endale sobival ajal, sest kursuse loengud salvestatakse. See teeb kursustel osalemise nende inimeste jaoks lihtsamaks, kellel on pikad päevad graafikuga tööl, öövahetused või kes saavad õppida siis, kui lapsed magavad.
“Tegu on ainulaadse projektiga, sest pakume nii võimalust omandada ekraani taga teoreetilisi teadmisi kui neid teadmisi ka ettevõtetes kohe tööle panna. Kutsume Balti riikide elanikke üles kandideerima teoreetiliste kursuste läbimise järel ka virtuaalsetele praktikakohtadele,” selgitas LIKTA president Signe Balina.
Huvilistele pakutakse koolitusi erinevatel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud teemadel, nagu näiteks äriandmete analüüs, programmide ja rakenduste loomine ja programmeerimise alused.
Käimas on Euroopa digitaalne aastakümme
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kuulutanud perioodi kuni 2030. aastani Euroopa digitaalseks aastakümneks. Maailma Majandusfoorum kommenteeris tuleviku tööd käsitlevas raportis, et pandeemia tõttu on töö automatiseerimine ja digitaliseerumine kiirendanud vajadust digioskuste järele. See sunnib üle poolte Euroopa Liidus elavatest inimestest oma ametialaseid teadmisi täiendama ja arendama, sest paljud töökohad muutuvad või asenduvad uutega.
Nõudlus digiteenuste ja -oskuste järele on kiiresti kasvanud kõikjal Euroopa Liidus, nii ka Balti riikides, kus nii palgad kui tööjõuvajadus kasvavad kõige kiiremini just IT-sektoris. Sellest on teadlikud ka töötajad: uuringus osalenud Baltikumi inimetest keskmiselt 30 protsenti teab, et digioskusi on tööl tarvis ja on valmis enda teadmisi selles suunas lihvima.
Peale kursuse läbimist on võimalus vähemalt 9000-l kursuse lõpetanud inimesel sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud eksam. See tagaks õiguse osaleda virtuaalsetel praktikatel erinevates Balti riikide ettevõtetes või organisatsioonides.
Projekt viiakse ellu koostöös partneritega kõigist Balti riikidest. Algatust toetab rahaliselt Microsoft Philanthropiesi stipendiumiprogramm.
Järgmised eestikeelsed kursused algavad novembri viimastel või detsembri esimestel päevadel.
Lisainfot projekti kohta leiab ja kursustele registreeruda saab sellel veebilehel.
