Uudis

Paari aasta pärast võib töötutoetust saada ka väikeseid tööampse tehes

Tulevikus võib töötutoetuste süsteme paindlikumaks minna, nii et teha saaks näiteks tööampse ja lühikest aega töötada.Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeerium saatis partneritele arutamiseks ettepanekute paketi, mis peaks looma senisest paindlikuma töötutoetuste süsteemi.

“Peame arvestama muutunud tööelu ja kaasaegsete töötegemise viisidega, mis vajavad värskeid ja läbimõeldud lahendusi ka riigilt. Näiteks võib inimesel olla mitu töökohta ning kui kaob põhitöö, siis väikese koormusega lisatööd tehes tänaste reeglite järgi töötushüvitisi ei saa,” rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik.

Ministeerium tahab edaspidi soosida inimeste töötamist ja tagada parema sotsiaalse kaitse sõltumata nende lepingulisest suhtest ning soodustada tööturul osalemist ka pärast pensioniiga.

Tööampsud tulevikus toetust kaotada ei pruugi

“Soovime toetada inimeste tööturul paremini hakkama saamist, lubades töötutel teha tööampse näiteks töövahendusplatvormide vahendusel ning saada selle eest tulu kaotamata juurdepääsu töötushüvitisele ja tööturuteenustele. Veel peame toetama vanaduspensionäre, kes soovivad jätkata töötamist ka pärast pensioniea saabumist,” ütles Kiik.

Ettepanekute paketis on plaan muuta töötushüvitise maksmine majandustsükli suhtes paindlikumaks, mida soovitab OECD ja Euroopa Komisjon. Nii pakuks riik suuremat kaitset majanduslanguse perioodil, kui tuleb leevendada kasvavat vaesust, ning hoida inimesed sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivsed.

“Töötute kõrge vaesusriski maandamiseks on oluline tõsta nende hüvitistega kaetust, kuna praegu saavad töötushüvitisi umbes pooled registreeritud töötutest. Ettepanekud selles osas puudutavad kindlustusstaaži nõuete üle vaatamist ja asendusmäärade tõstmist, mis tähendab, et tulevikus oleks hüvitise summa suurem,”lisas minister Kiik.

Uute ja paindlike töötamise viiside levikuga on praegune töötushüvitiste süsteem ajale jalgu jäänud, leiab ministeerium. Ebatüüpiliste töövormide alusel töötajate vaesusrisk on kõrgem ja juurdepääs sotsiaalkaitsele madalam võrreldes nii-öeldaötraditsioonilise töö tegijaga.

Kuidas uus süsteem toimima hakkaks?

Praegused ettepanekud on koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse vormis. See on esimene konsultatsioonidokument huvigruppidele. Pärast ettepanekutele tagasiside saamist ja nende analüüsimist alustab ministeerium seaduseelnõu väljatöötamist.

See tähendab, et täpselt pole veel selge, mis tulevasse seadusesse saab – praegu ongi välja käidud võimalikud suunad ja alternatiivid.

Üks variant on, et töötuse perioodil võib ajutiselt töötada – nii jääb inimene töötuna arvele ning ta võib saada töötuskindlustushüvitist ja töötasu samaaegselt. Töötuskindlustushüvitise maksmise kestus sellest ei pikene. Kui töötuskindlustushüvitis on määratud nt 180 kalendripäevaks, siis vaatamata sellele, et inimene on hüvitise saamise ajal töötanud, makstakse hüvitist ikka kuni 180 kalendripäeva.

Sellisel juhul peaks inimene esmalt registreerima end töötuna, mille eeldus on, et inimesel puudub igasugune töine sissetulek. Selleks, et vähendada hõivest töötusesse liikumist ja hüvitise taotlemise suurenemise riski, oleks lubatud töise tulu ja töötuskindlustushüvitise samaaegne saamine ajaliselt piiratud.

Näiteks pakkis uuringufirma Praxis, et samaaegselt makstakse töötuskindlustushüvitist ja töist sissetulekut kokku kuni üks kuu. Hüvitise saaja võib töötada terve kuu järjest, kuid võib teha nn tööampse terve hüvitise saamise perioodi jooksul, kuid nende kestus ei tohi kokku ületada ühte kuud.

Lisaks ajalisele piirangule rakendatakse töötuskindlustushüvitise ja töötasu samaaegsel saamisel hüvitise vähendamist, näiteks Soomes vähendatakse hüvitist astmeliselt). “Ühe võimalusena pakume, et kui töötushüvitist saava inimese töötasu on kuni pool töötasu alammäärast, siis hüvitise suurus ei muutu. Kui töötasu on üle poole töötasu alammäära, siis vähendatakse hüvitist samadel põhimõtetel nagu töövõimetoetust,” kõlab üks variant.

Teine võimalus on lubada osalist töötust. Töötushüvitise määramisel lähtutaks töise sissetuleku kriteeriumist. Kui inimene on kaotanud 80% oma eelnevast töisest sissetulekust, on õigus töötuskindlustushüvitisele.

Näiteks töötab inimene töölepingu alusel, samal ajal pakub aeg-ajalt lapsehoidjateenust läbi ettevõtluskonto (ettevõtlustulu on ebaregulaarne ja väike). Põhitöö kaotamisel peab täna kehtiva õiguse kohaselt inimene töötushüvitise saamiseks ettevõtluskonto tegevuse lõpetama.

Pakutava lahendusega ei pea ettevõtluskonto tegevust lõpetama ning talle määratakse töötuskindlustushüvitis, kui tema põhitööst saadud töine sissetulek on olnud vähemalt 80% sissetulekust ja ülejäänud sissetulek on saadud kõrvaltegevusest.

Lähtuvalt rahvusvahelisest praktikast kehtivad hüvitise maksmisel piirangud. Võimalik on, et osaliselt töötule makstakse hüvitist lühemalt. Samuti on võimalik vähendada töise sissetuleku saamisel hüvitise suurust, sarnaseks esimese lahendusvariandiga.

Kolmas variant on, et säilib tänane olukord ehk töötushüvitise maksmisel kehtib täieliku töötuse nõue. Sarnaselt esimesele lahendusvariandile peab töösuhe olema lõppenud. Nii nagu ka praegu, ei saaks töötuskindlustushüvitist, kui inimene saab ettevõtlusega tegelemisest tasu. Hüvitise saajal oleks võimalik küll töötada, kuid töötushüvitise maksmine töötamise perioodiks lõpetatakse. Töösuhte lõppemisel on õigus
taotleda töötushüvitise maksmise jätkamist.

Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.