Uudis

Palgakasvu tempo Eestis aeglustus viimase aja kõige madalamale tasemele

2018. aasta esimesel poolel aeglustus palgakasvu tempo eelneva aasta teise poole 7,4 protsendilt 7 protsendile. Sealjuures aasta esimeses kvartalis kiirenes palgakasv edasi ja jõudis 7,7 protsendini, teises kvartalis aga pidurdus 6,3 protsendile, selgub Eest Panga värksest tööturu ülevaatest.

Keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar rääkis ülevaate tutvustamisel, et 2018. aasta esimesel poolel toimunud majanduskasvu aeglustumise mõju on juba näha ka tööturul. Näiteks kasvab hõive aeglasemalt kui 2017. aastal.

“Vabu töökohti on majanduses endiselt palju, kuigi nende arv on veidi väiksem kui aasta eest. Tööturu mõningasest rahunemisest hoolimata valitseb endiselt tööjõunappus. Tööandjate hinnangul on töötajate leidmine ikka veel suur probleem ja juba töötavate inimeste osakaal tööealiste inimeste hulgas on ajaloolisel tipptasemel,” märkis ta.

Soosaare sõnul võib palgakasvu aeglustumise taga olla välistööjõu kaasamise leebemad reeglid ja seni tööturult eemal olnud inimeste aktiivsem osalemine. Samas võib tema arvates palgakasvu aeglustumist selgitada ka tulumaksureformiga.

“Kuni keskmist palka teenivate töötajate maksukoormus vähenes tuntavalt ja see võib anda tööandjatele võimaluse 2018. aasta jooksul brutopalka vähem kergitada. Tulumaksureformi mõjul muutus palkade väljamaksmise tava suvekuudel, ning kui see mõjutas ka keskmise palga hinnangut, siis võime aasta teisel poolel näha taas kiiremat palgakasvu,” rääkis ökonomist.

Palgakasvu pidurdumisse panustas miinimumpalga tõus, mis oli 6,4 protsendi juures aeglasem kui varasemate aastate 10 protsendi lähedane näitaja.

“Mida kõrgem on miinimumpalk suhtena keskmisesse palka, seda suurem on nende töötajate osakaal, kes miinimumpalka teenivad, ning seda olulisemat rolli mängib miinimumpalga tõus tööjõukulude kujunemises üldisemal,” selgitas keskpanga ökonomist Kadri Urke.

Hõivatute arv kasvas 2018. aasta esimesel poolel kiiremini kui tööjõus osalevate elanike arv ja see tõi loomuliku jätkuna kaasa tööpuuduse vähenemise. 2018. aasta esimesel poolaastal oli keskmiselt tööta 41 600 inimest, 2100 võrra vähem kui aasta varem.

Töötuse määr langes tööjõu-uuringu andmetel 2017. aasta esimese poole 6,3 protsendilt 2018. aasta esimeseks pooleks 5,9 protsendile. Piirkonniti vähenes töötus kõige kiiremini Harjumaal, kus töötuse määr alanes 4,6 protsendile.

Töötute arv vähenes veidi ka kõige suurema töötute arvuga piirkonnas Kirde-Eestis, kus töötuse määr püsib endiselt 13 protsendi lähedal. Töötus suurenes Lääne-Eestis.

Tööealiste elanike arv suurenes 2017. aastal tänu kasvanud sisserändele, 2017. aasta jooksul asus Eestisse elama ligikaudu 4900 tööealist inimest rohkem kui siit välja rändas. Ehkki Eesti rändesaldo oli positiivne juba mitmendat aastat järjest, suutis migratsioon alles 2017. aastal tasakaalustada rahvastikuprotsessidest tingitud tööealiste arvu vähenemist.

Riikide lõikes on suurimad rändevood endiselt Eesti ja Soome vahel. Märkimisväärne on see, et 2017. aastal ületas Soomest Eestisse rännanud inimeste arv Eestist Soome elama asujate oma.

Positiivne püsis Eesti rändesaldo ka Ukraina ja Venemaaga. Suure osa rändevoogudest moodustab tagasiränne. Sisserändajatest moodustasid Eesti kodanikud 48 protsenti ja väljarändajatest 65 protsenti, esmakordselt oli 2017. aastal ligikaudu 500 inimesega positiivne ka Eesti kodanike rändesaldo.

Tööjõu-uuringu andmetel kahandas mitteaktiivsete elanike arvu esimesel poolaastal peamiselt see, et vähenes õpingute ja pensioniea saabumise tõttu tööturult eemalolek. Tänu sellele suurenes 15–24-aastaste noorte ning 50–74-aastaste naiste tööturul osalemine. Nii õpingute kõrvalt kui ka pensionil olles töötamise kasv võib olla üks põhjustest, miks osakoormusega töötatakse nüüd rohkem kui varem.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.