LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel selgitab, kuidas kujuneb euribori kõrval teine oluline kodulaenu intressi komponent – riskimarginaal.
Kodulaenu võttes tuleb arvestada intressiga, mis koosneb kahest osast: paljuräägitud euriborist, mis muutub ja mille üle puudub nii pankadel kui klientidel kontroll, ning riskimarginaalist, mis oleneb suuresti kliendist endast. Tänaseks on turu keskmine riskimarginaal jõudnud 1,9-2 protsendi juurde, varem oli see 2,3 protsendi juures.
Riskimarginaali suurus sõltub klienti puudutavate andmete kombinatsioonist: kliendi sissetulekust, tema töökohast ja muudest kohustustest, rääkis Vatsel kv.ee kinnisvarapodcastis.
Suur omafinatseering ei tähenda automaatselt madalat marginaali
Vatseli sõnutsi ei garanteeri suur omaosalus madalamat riskimarginaali, kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et 50-protsendiline omafinantseering tagab pangale riskivaba laenamise ja kliendile madalama riskimarginaali, sest kui see laen peaks hapuks minema, pank kahjumit ei saa.
“Ennekõike sõltub risk kliendiprofiilist ja selle analüüsist, mitte niivõrd omafinantseeringust, sest näiteks kui anname riskantsele kliendile suure omafinantseeringuga laenu, siis esialgu maksetega alustades on laen ikkagi riskantne ja pangad pigem ei soovi omada riskantseid laene,” rääkis Vatsel.
Sarnase näite võib tuua suure sissetulekuga klientide puhul, kes peaksid justkui olema madalama riskiga. “Tihti võib olla olukord, et kaks keskmist palka saavat klienti on panga jaoks palju madalama riskiga kui üks suurt palka saav laenuvõtja,” ütles Vatsel.
“Me peame alati mõtlema, et mis on selle inimese alternatiiv, kui ta sellel töökohal enam ei tööta. Kui ta läheb teise ettevõttesse, siis kas ta saab sama suurt tulu? Väga kõrge sissetuleku puhul võib see vastus olla nii ja naa.”
Samuti on kohustused väga suure sissetulekuga klientidel suuremad ja kui tõenäosus sama palka saada ei ole nii suur kui näiteks mõnel keskmise sissetulekuga laenuvõtjal siis ongi see risk panga jaoks kõrgem. Kokkuvõttes – me vaatame kõikide nende andmete kogupilti,” rääkis Vatsel.
Enda atraktiivsuse suurendamiseks panga silmis on laenu taotledes mõistlik üle vaadata oma kohustused, aga veelgi olulisem on näidata oma säästmise võimet. “Pankade jaoks on väga atraktiivsed säästuvõimelised kliendid ja rusikareegel, mida ma põhikoolist alates räägin, on see, et sissetulevast rahast vähemalt 10 protsenti tuleb alati kõrvale panna,” soovitas Vatsel.
“Vastavalt enda riskijulgusele kas kogud seda teisele kontole või investeerid, aga kui pank näeb klienti, kellel on selline säästmis- või investeerimisharjumus olemas, on juba kolm plusspunkti kirjas,” rõhutas ta.
