Koera võttes mõtlevad inimesed esimese asjana tihti just koera välimuse peale – suur või väike, pika või lühikese karvaga, laiguline või valge?

Trendidest ja personaalsetest eelistustest mõjutatult jäävad tihti aga tähelepanuta sobiva koeratõu valimisel need nüansid, mis võivad omaniku rahakotist lihtsa vaevaga viia sadu, kui mitte tuhandeid eurosid.

300 eurot jalutuskäikudeks

Koera võtmisel on oluline mõelda ka tema tõule iseloomulikele harjumustele ning algupärasele aretuseesmärgile, mis võivad üllatusliku kulureana hiljem pere finantsides suurt rolli omada.

Raskete koormate vedamiseks aretatud samojeedi tõugu Semu omanik toob näitena välja, et koer võib ilma silma pilgutamata metsas tunde ringi joosta ning kodus sama energiliselt jätkata.

Tegevuseta jättes kipub Semu endale ise meelepärast meelelahutust leidma, mis ei ole aga alati sama meeldivad peremehele. Seetõttu tuleb perel omajagu aega, raha ja energiat pühendada just koera energia maandamisele.

Nii on Semu puhul üheks suurimaks kuluallikaks just jalutuskäigud. Puhtalt kütusele kulub perel iga kuu üle 100 euro, millele lisandub nende puhul ka uue ja suurema auto liisingumakse, mis viib pere rahakotist veel 200 eurot.

Mahukam auto tuli soetada, et autosse mahuks nii Semu ohutuks liiklemiseks oluline transpordipuur kui perekonna kohvrid ja tarvikud. Igakuise 300 eurose kulurea sisse ei ole omanikud arvestanud investeeringut transpordipuuri, mis viis ühisest rahakotist pea 1000 eurot.

Üllatava lisakulutusena toob Semu omanik välja koera suure kiindumuse kaevetööde vastu. Kuigi nii suur liikumisvajadus kui harjumus hoovis kaevata on asjad, millele kutsikat koju tuues tähelepanu juhiti, ei osanud ta oodata, et see võiks tähendada niivõrd suurt väljaminekut.

Semu on korduvalt üles kaevanud erinevaid kohti hoovist ja lillepeenardest, kust teda hoitakse nüüd eemal raadiopiirdega, mis tähendas ühekordset 200-eurost väljaminekut.

Tuhandetesse ulatuvad arstiarved

Lisaks koera iseloomule ja sellest tulenevatele harjumustele tuleks tähelepanelikult tutvuda ka tõule iseloomulike terviseprobleemide ja levinud haigustega. Kuigi koera eest on välja käidud suurem summa raha ning ka kasvataja kinnitab tõu head tervist, ei anna see siiski täielikku kaitset võimalike haiguste eest.

Nii juhtus toller Noraga, kellel avanes ootamatult kesknärvisüsteemi põletikuline autoimuunhaigus SMRA. Kui alguses sarnanesid koera sümptomid algavale jooksuajale, selgus peagi, et tegemist on millegi hoopis tõsisemaga.

Haiguse kinnitamiseks tuli neuroloogil võtta proov koera seljaaju vedelikust ning saata see testimiseks Saksamaa laborisse. Ülikiiresti algava haigusega kaasnenud kõrge palaviku ja kaela ning keha kanguse ja valu tõttu, mis teevad valulikuks ka omaniku lohutavad paid veetis Nora mitu päeva loomakliinikus tilgutite all.

Raskest diagnoosist hoolimata on õigeaegse ja adekvaatse ravi puhul Nora võimalus paraneda tegelikult väga suur. Küll aga on ravi pikaajaline ning ühekordne läbipõdemine ei anna koerale immuunsust, mistõttu jääb kogu eluks oht haiguse tagasitulekuks.

Nora ravi regulaarsete rohtude näol kestab kokku pool aastat. Hetkel on Nora läbinud umbes poole ettenähtud ravikuurist ning selleks on koos erinevate uuringute ja arstivisiitidega kulunud 2000 eurot, omanikud hindavad, et sama palju kulub veel allesjäänud ravikuuri läbitegemiseks.

Kuivõrd Nora kasvataja kiitis väga tõu raudset tervist ja ei maininud ühtegi potentsiaalset haigust, ei osanud omanikud koera haigestumist isegi kõige halvemas unenäos ette näha ning toonitavad seetõttu eriti vajadust teha eeltööd – suhelda tõuühingutega ja kasutada internetti, et uurida huvipakkuva tõu kohta mitmetelt erinevatelt allikatelt.

Nimelt on tollerid tõuna autoimmuunhaigustele üsnagi vastuvõtlikud ning kuigi ei ole testi, millega oleks olnud eelnevalt võimalik kõrgendatud riski ette näha, oleks hea aretaja tulevasi koeraomanikke potentsiaalsest ohust siiski teavitanud ning ka aretustegevuses teinud teistsuguseid valikuid.

Koera saab ka rentida

Uue karvase sõbra võtmisel tuleb lisaks iseloomulikele vajadustele ja terviseprobleemidele pöörata tähelepanu ja teha eeltööd ka koera aretaja valikul. Paljud aretajad tõdevad, et tihti vaadatakse esimese asjana hinda ning langetatakse kergekäeliselt otsus odavama kasuks.

Samas aga planeerides mõnda teises sarnases hinnaklassis väljaminekut nagu kodutehnika või nutivahendid, tehakse tundide viisi eeltööd ning tutvutakse erinevate nüanssidega, mitte ei krabata kohe kõige odavamat.

Odavamad tõukoeralaadsed kutsikad võivad küll tunduda alguses kavala mõttena, aga peaksid tegelikult ohutuled sütitama. Koerte aretajad selgitavad, et koerte kvaliteetne aretus ongi kallis ja kui koera pakutakse väga odava hinnaga, on järelikult mõnes kohas tehtud olulisi järeleandmisi.

Erinevates portaalides (Okidoki, Kuldne Börs jms) reklaamitud tagaaedades asuvates kutsikakasvandustes (nn puppy mill) hoitakse kokku isegi mõneeurose ussirohu pealt, mistõttu võib kutsikas mõni nädal peale uude koju kolimist lihtsalt ära surra.

Samuti ei ole sellistelt ‘’kasvatajatelt’’ koera võttes mingit garantiid, et koera iseloom või välimus vastavad tulevikus teie soovitud tõule ning portaali vahendusel suheldud kasvatajal on probleemide tekkimisel lihtne ära kaduda, jättes teid probleemiga üksi.

Kui soov koera võtta on suur, otsus on läbi mõeldud ning olemas on ka vahendid koera igakuiste väljaminekute katmiseks, võib valitud aretajalt uurida ka järelmaksuvõimaluse kohta.

Nii mõnedki aretajad on valmis uuele perele vastu tulema kui näevad, et kutsikale on kindlustatud hea ja turvaline kodu. Mõned aretajad on aga huvitatud ka erikokkuleppest, kus koera eest on tasuks tema saadud pesakonnas lubavaimad kutsikad.

Mõnel juhul on võimalik uus pereliige omandada ka nii-öelda rendilepinguga. Vähestel aretajatel on võimalus hoida kodus suurt karja koeri, kellega aretustööd jätkata ning seetõttu võivad pesakonna lubavaimad kutsikad olla pakkumisel odavama hinnaga koos rendilepinguga.

Renditud koer on pere liige nagu tavaline koer, ainukese erinevusena on aretajal ehk rendileandjal võimalus koera soovi korral aretuses kasutada. Seejuures katab aretaja ehk rendileandja kõik koera aretusega seotud kulud ning rendilevõtja koera igapäevased kulutused.

Koera võtmisel kehtib seega hästi vanasõna ‘’üheksa korda mõõda, üks kord lõika’’, sest
kõige olulisem on teha piisavalt eeltööd – seda nii valitud aretaja kui koera iseloomu ja harjumuste ning tervise ja võimalike haiguste osas.