Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda tegid riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku apteegireformi etapiviisiliseks läbiviimiseks.

Viimased ketiapteegid peaksid ettepaneku järgi lõpetama töö 2021. aasta 1. aprillil. Ajapikenduse pakkus esimesena välja sotsiaalminister Tanel Kiik, aga tema ettepanekute järgi viidaks reform täiesti lõpule alles 2023. aastal.

“Apteegireform on kestnud juba viis aastat ja andnud märkimisväärseid tulemusi,” ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. Küll aga kulutati tema sõnul  sügise alguses apteegireformi teema avamisega ära osa ülivajalikust ettevalmistusajast.

“Ühelt poolt panid ketiapteekide tänased omanikud kõik läbirääkimised proviisoritega seetõttu pausile, teisalt andis riigikogu proviisoritele väga segaseid signaale reformi tuleviku osas,” lisas ta.

Üleminek alaku sel kevadel

Eesti Apteekrite Liidu juht Ülle Rebane ütles, et apteegireformi alustalad ehk ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine ning proviisoromandi kehtestamine peavad ka reformi etapiviisilise rakendamise puhul jääma paika.

“Etapiviisiline üleminek peaks algama 1. aprillist 2020 ja see puudutaks nõuetele mittevastavaid haruapteeke linnades. Ülemineku teises etapis peaks 1. oktoobriks nõuetele vastavaks viima apteegid suuremates linnades ehk Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis. 1. aprilliks 2021 tuleks viia nõuetele vastavaks kõik ülejäänud apteegid,” rääkis Rebane.

Proviisorite koja ja apteekrite liidu pöördumises toetatakse ka ettepanekut proviisoromandi nõude täpsustamist selliselt, et see saaks jaguneda mitme proviisori vahel, kusjuures proviisorite osalus peab moodustama vähemalt 80 protsenti juriidilise isiku osadest või aktsiatest.