Eile lükkas riigikogu tagasi plaani apteegireform tühistada. Ketiapteegid, keda muudatus teravalt puudutab, korraldasid täna protestiks enneolematu aktsiooni, sulgedes enamiku oma apteekidest.
Mis aga saab edasi? Äsja saatis oma ettepanekud riigikogule sotsiaalministeerium, mis leiab, et reformiga võiks edasi minna küll, aga maapiirkondades tegutsevatele apteekidele veidi armuaega andes.
Nimelt pakkus sotsiaalminister Tanel Kiik välja, et üleminek võiks toimida etapiviisiliselt. Praegu näeb seadus ette, et kõik apteegid peaksid kettidelt proviisorite omandusse minema või sulgetama 2020. aasta aprilliks.
Esimesena kinni haruapteegid suurtes linnades
Kiige plaan näeks ette, et samast tähtajast – aprill 2020 – ei tohiks enam tegutseda vaid nõuetele mittevastavad haruapteegid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis ei saa enam tegutseda. Kõik omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid ja haruapteegid teistes linnades saaks jätkata.
Jaanuar 2021 peaks olema tähtaeg, millal kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid ülejäänud üle 4000 elanikuga linnades (Narva, Kohtla-Järve, Maardu, Põlva, Sillamäe, Saue, Rapla, Keila, Elva, Jõgeva, Haapsalu) ei saa enam tegutseda (teistes linnades haruapteeke pole), omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid võivad jätkata.
Jaanuar 2022 oleks Kiige plaani järgi tähtaeg, millal kõik omandinõuetele mittevastavad apteegid, kellel pole haruapteeke alla 4000 elanikega asustusüksustes ei saa enam tegutseda, omandinõuetele mittevastavad apteegid, kellel on haruapteeke maal, võivad jätkata.
Jaanuar 2023 võiks olla lõplik kuupäev, misajaks kõik ülejäänud omandinõuetele mittevastavad apteegid ei saa enam tegutseda, jätkavad ainult proviisoromandis ja hulgimüüjaga mitteseotud apteegid.
Proviisoromandi nõue võiks olla laiem
Praegu näeb seadus ette, et apteegireformi järel peaks proviisorile kuuluma apteegis enamusosalus, kusjuures proviisor peab olema ise ka apteegi juhataja (selleks peab olema proviisoril 3 aastat tööstaaži apteegis)
Nüüd pakub Kiik välja, et proviisoromandi nõuet võiks täpsustada selliselt, et proviisoromand võib jaguneda ka mitme proviisori vahel ning proviisorite osalus peaks moodustama vähemalt 80% juriidilise isiku osadest või aktsiatest.
“Säte aitab lahendada ära sellised olukorrad, kus käesoleval hetkel kuulub apteegiomand näiteks kahele proviisorile võrdselt või jaguneb mitme proviisori ja farmatseudi vahel ilma, et kellelegi kuuluks enamusosalus,” märkis Kiik.
Miks on muudatusi üldse vaja?
Kiik selgitab oma ettepanekus ka, miks ta üldse apteegireformi vajalikuks peab. Ta märkis, et Sotsiaalministeerium on seisukohal, et 2014. ja 2015. aastal Riigikogu poolt kehtestatud täiendavad nõuded apteegi tegevusloa omajatele on jätkuvalt vajalikud ja põhjendatud apteegiteenuse osutamise ja hulgimüügi lahutamiseks, huvide konflikti vältimiseks, ravimituru korrastamiseks ning seeläbi rahva tervise kaitseks.
“Rahvatervise kaitsmise huvides on ravimiturul oluline tagada ravimite käitlemise erinevate etappide lahutatus,” märkis minister.
See on Kiige sõnul vajalik, et kindlustada ravimivaliku meditsiiniline põhjendatus, vältida ravimite selektiivset kättesaadavust (kindla tootja ravimite eelistamist jaemüügil) tarbija jaoks ning vähendada ärihuvide mõju patsiendile.
“Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine teenib seega patsientide ja laiemalt rahvatervise huve, sest kui apteekidel tekib ravimite sisseostul suurem võimalus valida mitme hulgimüüja vahel, siis saavad nad osta kauba sealt, kus pakkumine on soodsam,” rääkis Kiik.
Eesti ravimiturul on konkurentsiga probleeme, kui lähtuda patsientide huvidest, lisas minister 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid ravimite hulgimüüjaid küll 62, kuid kolm suurima turuosaga hulgimüüjat katsid üle kolmveerandi (täpsemalt 76,2%) kogu ravimiturust.
Sealhulgas nendest kolmest kahte (Magnum Medical OÜ ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ) peetakse omavahel seotuks, märkis Kiik. Juba 2012. aastal leidis Riigikontroll oma aruandes Riigikogule, et Eesti ravimite hulgimüügiturul domineerib kaks hulgimüüjat (Tamro ja Margus Linnamäele kuuluv Magnum), kelle käes oli auditi tegemise hetkel üle 80% hulgimüügiturust ning kelle omanduses või mõjusfääris on ka tänasel päeval suurem osa apteekidest Eestis.
“Võib pidada tõenäoliseks, et teistel hulgimüüjatel ei ole enam otstarbekas ega ka võimalik oma kaupa turustada, sest enamik apteeke ei telli kaupa mujalt kui omanikule kuuluvast hulgimüügist. Olukord, kus vähesed hulgimüüjad kontrollivad apteeke, võimaldab neil seada ka ravimitootjatele ravimite Eestis turustamiseks tingimusi.,” märkis Kiik.
