Värbamisest ja tööjõupuudusest rääkides tõdes R-Kioski personalijuht Piret Aess, et hetkel on ettevõtte töötajate leidmisega hakkama saanud. Kümmekond kohta on küll täitmata, aga üldist olukorda arvestades ei anna see number veel põhjust virisemiseks. Tulevik tundub aga tume!
“Hirmutavam on mõelda sellele, mis hakkab toimuma lähitulevikus. Pilt, mis täna vastu vaatab, on tulenevalt demograafilistest protsessidest ja poliitilisest tegevusetusest muret tekitav,” kommenteeris Aess.
Keelenõudeid võiks leevendada
Tema sõnul puudub riigil nägemus sellest, kuidas aidata kaasa tingimuste ja keskkonna loomisele, mis võimaldaks tänast teeninduskvaliteeti säilitada või parendada.
Esiti võiks üle vaadata eraettevõtjate töötajatele mõeldud keelenõude. “Turuolukord lihtsalt ei võimalda seadust lõpuni täita, sest Eestis elab hulgaliselt inimesi, kes ei valda eesti keelt nii hästi kui seadus nõuab. Samas on poes töötamine üks parimaid keelekümbluseid keele kiireks omandamiseks,” arvas ta.
R-Kiosk tegutseb frantsiisiettevõttena ja kolmandik poodidest on frantsiisis. See tähendab, et poodi peavad väikeettevõtjad omade pisikeste meeskondadega.
Frantsiisipidajate juures leiavad rakendust ka osalise tööajaga töötajad, kuid riiklikult kehtestatud sotsiaalmaksu miinimum on Aessi hinnangul väikeettevõtjale põhjendamatult koormav. Tööandjale on niigi hulga kulukam pakkuda tööd osaajaga töötajale, inimesed töötavad aga üha enam ka osalise koormusega.
“Seega võiks maksukoormus olla kohandatud tööturu olukorrale vastavaks,” tõdes ta.
Emotsioonid on ülearused
“Ühtlasi on oluline, et tööjõu temaatikaga tegeletaks Eestis ratsionaalselt, jättes kõrvale emotsioonid ja populismi. Praegu esitletakse võõrtööjõuga seonduvat sageli mustvalgetes toonides. Oluline on leida üles hallid toonid. Võõrtööjõudu seostatakse Eestis peamiselt pagulaste sissevoorimisega, kuid seal vahel on ka mustmiljon võimalikku varianti, mida tasuks kaaluda,” ütles Aess.
Paindlikum võiks olla ka töölepinguseadus. Praegune seadus on tema hinnangul vana ja kohmakas ega ole kohandatud muutunud tööturu olukorrale vastavaks ning nõnda on töösuhted jäigad.
“Praegu peab töötajale andma kuu aega graafikud ette, kuid inimesed tahaksid töötada paindlikumalt ja usun, et töölepingu seaduses annaks midagi ära teha,” lisas ta.
Viie aasta pärast on võrreldes praegusega tööealist elanikkonda ligikaudu 30 000 vähem. Jaekaubanduses tegutseva ettevõttena näeb R-Kiosk, et kui riiklikul tasandil ei hakata tööjõu temaatikaga sihipäraselt tegelema, on see oluline oht Eesti ettevõtlusele ja riigi arengule tervikuna.
Noored käivad usinalt tööl
Kesk- või kõrgkooli kõrvalt töötavaid täisealisi õpilasi on R-Kioskis kümmekond. “Kuna R-Kioskites on müügil ka tubakas ja lahja alkohol, on meil alla 18- aastaste noorte värbamisel omad piirangud. Sellest tulenevalt oleme praegusel hetkel nooremaid kui 18-aastaseid tööle võtnud kolm,” nentis personalijuht.
Huvi töötamise vastu on noorte seas aga suur. Suur osa R-Kioskisse saabuvatest CV-dest on tulnud just õpilastelt.
“Noored mõistavad suurepäraselt, kui oluline on saada tööl kogemusi. Tööturul konkurentsivõime suurendamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi pole võimalik omandada üksnes kodus või koolis. Kogemus klienditeenindajana arendab selliseid isiksuseomadusi nagu kannatlikkus, tähelepanelikkus, empaatiavõime ja paindlikkus, mis on ettevõtjate seas kõrgelt hinnatud,” märkis Aess.
Tema sõnul pole oluline, millise elukutse kasuks inimene tulevikus otsustab – suhtlemisoskus ja konfliktsetes olukordades hakkama saamise oskus on olulised, sest ametid, mida masinad lähitulevikus suure tõenäosusega üle ei võta, nõuavad just eelmainitud oskusi.
