“Kuna tegemist oli uue ja mahuka meetmega, võtsime ette ja tegime kõigile taotlustele järelkontrolli ehk kontrollisme kõik väljamaksed üle,” vahendas uudisteagentuur BNS töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli öeldut.

Selle tulemusena nõuti 553 firmalt kokku enam kui 800 000 eurot töötasu hüvitisi. Paaveli sõnade järgi olid levinuimad olukorrad, kus töötaja oli terve kuu haiguslehel ja sai samal ajal ka töötasu hüvitist.

“Sellisel juhul loogiliselt võttes me ju ei saa palka maksta tööandja eest, sest inimene saab haigushüvitist ja seetõttu me siis 600 inimesele ka tagasinõuded esitasime,” lisas Paavel.

Hüvitisega üritasid skeemitada ka petturid

Samuti on töötasu hüvitiste väärkasutamisega seoses algatatud kaks kriminaalasja, millest esimene selgus hüvitiste menetlemise perioodil, teine järelkontrollide käigus.

Mõned petuskeemid on ka avalikult teada. Näiteks üritas ühe kahtluse järgi kuritegelik rühmitus erinevate ettevõtete alt proovinud saada fiktiivsetele töötajatele hüvitist.

Tööle üritati nimelt vormistada inimesi, kelle andmed on kahtlustuse kohaselt mõnel juhul ka inimeste käest ostetud.

Töötukassale on laekunud ka vihjeid, kus kirjeldatakse raha lubamist selle eest, et võimaldatakse kasutada oma isikuandmeid töötasu hüvitise taotlemiseks läbi ettevõtte, kus tegelikult konkreetsed inimesed pole töötanud.