Uudis

Suur ülevaade: kõige olulisem valitsuse suurest kriisipaketist

Valitsuse ja kogu riigiaparaadi peakorter, Stenbocki maja.Foto: Shutterstock

Valitsus saatis täna riigikogule lisaeelarve, mis näeb ette mahukat tuge ettevõtetele. Enamik abist antakse Kredexi kaudu laenudena, ent osa sektoreid ning väikefirmasid toetatakse otse.

Pärast kõiki kriisimeetmeid – ning arvestades ka sellega, et oodata on tugevat majanduslangust ja riigi maksutulude vähenemist – saab eelarve pärast lisaeelarve vastuvõtmist olema miinuses koguni 10,1 protsendiga SKP-st ehk 2,6 miljardi euroga.

Mida aga inimeste ja ettevõtjate toetuseks tehakse? Suur osa meetmetest on juba varem välja käidud: näiteks annab riiklik sihtasutus Kredex kuni 1,5 miljardi euro jagu laenukäendusi juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks.

Samuti annab Kredex firmadele 500 miljoni euro jagu käibelaenu ning 50 miljoni euro mahus investeerimislaenu firmadele, mis tahavad viiruse levikust tulenevaid tekkivaid ning muid uusi ärivõimalusi ära kasutada.

Uue meetmena on valitsus eelarvesse kirjutanud 300 miljonit eurot, mille arvelt saaks teha rahasüste riigifirmadesse või strateegiliste tähtsustega ettevõtetesse. “Täpne jaotus ei ole lisaeelarve seaduse eelnõu koostamise ajal veel teada, tegemist on valmisolekuga toetada vajadusel riigi ettevõtteid eriolukorrast tulenevalt,” seisab seletuskirjas. Täpsemad otsused kinnitatakse valitsuses.

Rahandusminister Martin Helme tõi valitsuse pressikonverentsil näite, et vajadusel võiks riik minna kriisi ajal näiteks Tallinkisse osanikuks, et anda firmale lisaraha – eeldusega, et hiljem ostetakse riik osanikeringist taas välja.

Veel on eelarves kirjas töötukassa töötuhüvitis, kuhu läheb kokku 250,6 miljonit eurot. Selle kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Väikeettevõtted ja turismifirmad saavad toetust

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) hakkab eraldi toetama mikro- ja väikefirmasid, kes soovivad oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, uutele toodetele ja teenustele fokuseerida, katkenud tarneahelat uuesti üles ehitada ja tootmiskorraldust ümber kujundada ehk kriisist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks muudatusi ellu viia. Selleks on riik ette näinud 10 miljonit eurot.

Kuidas see täpselt välja nägema hakkab, pole veel selge, valitsuse pressikonverentsil öeldi välja, et EAS hakkab sellega tegelema ning selgus peaks saabuma aprillikuu jooksul.

Veel hakkab EAS toetama turismisektorit, et ettevõtjad saaksid kriisi võimalikult kiirelt ületada ning et pikas perspektiivis oleks tagatud sektori jätkusuutlikus. Luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks tagastamatu abi korras – ehk toetusena, mida ei ole vaja hiljem tagasi maksta. Kokku läheb selleks 25 miljonit eurot.

Turismisektori päästmiseks on vajalik toetus, mis aitaks neid ettevõtjaid, kelle tegevus on rahvusvahelise reisimise peatumise tõttu seiskunud või saanud oluliselt kannatada – näiteks majutus, toitlustus, reisikorraldus, turism ja konverentsid.

Lisaks kavandatakse koostöös EASiga tulevikku vaatavad meetmed, näiteks kriisist kiire väljumise tagamiseks vajalikud turundustegevused ja sihtkohtade arendamised.

Abi saavad kultuur ja sport

Eriolukorra piirangute tõttu tekkinud kahju leevendamiseks toetatakse kultuurivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute loometoetuste suurendamise ja rahvakultuurikollektiivide toimetulekut 4,8 miljoni euroga.

Lisaks annab riik 17,2 miljonit eurot, et kompenseerida osaliselt ära jäänud ürituste tehtud kulutusi ning kultuuriorganisatsioonide tegevuste peatumisega kaasnenud ja kaasnevaid kulutusi eesmärgiga tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus.

Samas tuleb arvestada, et kevadise majandusprognoosi järgi halveneb nii hasartmängumaksu kui alkoholiaktsiisi laekumine, millest toetatakse olulisel määral ka kultuuri – seetõttu väheneb tuludest sõltuv eelarve 1,8 miljonit eurot.

Spordivaldkonnas kompenseeritakse 2,6 miljonit ulatuses osaliselt ära jäänud ürituste tehtud kulutusi ning spordiorganisatsioonide tegevuste peatumisega kaasnenud ja kaasnevaid kulutusi tagamaks organisatsioonide jätkusuutlikkus ning toetatakse ajutiselt 3 ja 4. kutsetasemega noorte treenerite toimetulekut 400 000 euroga.

Omavalitsused saavad lisaraha

Lisaeelarvega suunatakse kohalikele omavalitsustele teedeehituseks 30 miljonit ning maanteeametile 10 miljonit eurot. Mahajäetud majade lammutamiseks eraldatakse 5 miljonit eurot, mille võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.

Lisaks antakse omavalitsustele koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Suuremas mahus alustatakse ka elamute korrastamisega Kredexi kaudu.

Korterelamuid rekonstrueeritakse

Kredexi korterelamute ja elamute rekonstrueerimiseks on planeeritud koguni 100 miljonit eurot. Vahendid on kavandatud KredExi olemasolevate toetuste elluviimiseks ja täiendavate uute meetmete juurutamiseks, mis hoogustavad elamufondi – nii korterelamud kui ka väikeelamud – uuenemist.

Osa eelarvest on kavandatud kasutada kohaliku omavalitsuse üksuste üürielamute püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Eesmärk on hoogustada tehnoloogia arengut, toetades tehases eeltoodetud lahendusi, ning luua potentsiaal nende ekspordiks uutele turgudele.

Laevafirmad saavad eriabi

Veeteetasusid vähendatakse 18 miljonit eurot. Suletud riigipiiridega olukorras on laevandus- ja sadamaettevõtete jätkusuutlikkus ning säilimine strateegilise tähtsusega, seisab seletuskirjas.

Laevandusettevõtete maksukoormust vähendatakse veeteetasu maksmise kohutuse ajutise peatamisega. Veeteetasude maksmise kohustus Eesti sadamatesse sisenemisel peatatakse kõikide laevade jaoks vähemalt üheks aastaks alates 1. aprilist 2020.

Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks laevandussektoris plaanib valitsus veel meetmeid ka tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks kuni 31. detsemrbini 2023.

Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt – vastavalt 1,5 või 2,5 miinimumpalk – arvutatud tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line.

Meetme kiire rakendamise eesmärgil on kavandatud see jõustada – eeldusel, et eelnevalt on Euroopa Komisjonilt saadud riigiabi luba – 1. juulist. Sel juhul on toetuse suuruseks 3,7 miljonit eurot sel ning 7,7 miljonit eurot järgmisel aastal.

“Meede on vajalik, sest laevandusettevõtted annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed,” selgitab valitsus.

Esimesed kolm haiguspäeva katab haigekassa

Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldatakse Haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

Sotsiaalvaldkonnas võimaldatakse veel sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Lisaks tehakse töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus.

Aktsisiilangetused, maksuvõlgadele väiksem intress

Veel otsustas valitsus langetada maagaasi, elektri ja diislikütuse aktsiisi. Neist muudatustest saab lugeda lähemalt siit.

Ettevõtjatele peaks lisaleevendust tooma asjaolu, et maksuamet ätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendatakse maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja antakse maksuametile õigus ajatamisel vähendada intress nullini.

Füüsilisest isikust ettevõtjate eest tasub riik esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue – see tähendab, et kui töö vähesuse tõttu langeb töötaja sissetulek alla miinimumpalga, siis kui varem on pidanud sotsiaalmaksu maksma siiski miinimumpalga pealt, siis nüüd täpselt selle summa eest, mis töötasu ka on.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.