Nii mõnedki firmad – näiteks spordiklubid – pakuvad inimestele aastase kestusega lepinguid, kus maksta tuleb igakuiselt. Kas aga neist saab loobuda ka enne aasta möödumist?
Just seda üritas teha üks spordiklubi 24/7 Fitness klient, kes asus sportima tänavu veebruaris. Lepingu järgi sai inimene kasutada spordiklubi aasta aega ning kohustus selle eest igakuiselt maksma.
Märtsi lõpus andis inimene aga spordiklubile teada, et tema tervis on oluliselt halvenenud ja enam sportida võimalik pole. Riik määras talle isegi raske puude. Klient tahtis oma lepingu seetõttu üles öelda.
24/7 Fitness aga teatas vastu, et aastaks sõlmitud lepingut ei saa reeglina ennetähtaegselt lõpetada. Klubi pakkus kliendile võimalust kellelegi teisele leping 10 euro eest üle anda või maksta lepingu lõpetamiseks hüvitist kokku pea 62 eurot.
Klient omakorda andis teada, et tal on iga õigus leping üles öelda ning mingis hüvitises ta kokku leppinud pole.
Lepinguid saab üles öelda küll
Kuna pooled omavahel kokkuleppele ei jõudnud, liikus asi tarbijavaidluste komisjoni ette. Sealt tuli vastus, mis intuitiivselt ehk veidi üllatab: lepingu saab üles öelda küll.
Nimelt näeb võlaõigusseadus ette, et tellija võib töövõtulepingu – just sellega on tegu, kuna üks pool kohustub teisele teenust osutama – igal ajal üles öelda. Seadusandja ei ole sidunud tellija ülesütlemise õigust lepingu tähtajaga ega ka ülesütlemise põhjusega.
See tuleneb lepingu olemusest – töövõtulepingu sõlmimisest ei saa tekkida pealesunnitud teenuse tarbimise kohustust.
Et töövõtuleping seaduse alusel üles öelda, on vaja teha üksnes ülesütlemise avaldus töövõtjale. Siin oli see väga selgelt olemas: klient andis e-kirjaga teada, et peab klubi teenustest ära ütlema. Tahe leping ära lõpetada oli ühemõtteliselt selge.
Komisjon selgitab kauplejale, et lepingu ülesütlemine on ühepoolne – ehk teise poole nõusolekut pole vaja. Õigust leping üles öelda ei saa piirata ka klubi tüüptingimustega, kuna tellija kahjuks tehtud kokkulepped on tühised.
Nii leidis komisjon, et spordiklubiga 3. veebruaril sõlmitud leping lõppes tarbija poolt lepingu ülesütlemisega 25.märtsil.
Mis saab hüvitistest?
Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kauplejal on õigus nõuda tarbijalt tasu lepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest. Klubi väitis, et pooled leppisid kokku hüvitise tasumises, klient eitassellise kokkuleppe sõlmimist.
Komisjoni arvates ei saa kaupleja tugineda hüvitise nõudes väidetavalt sõlmitud kokkuleppele. Spordiklubi enda tüüptingimuste järgi tuleb lepingut täiendavad või muutvad kokkulepped sõlmida kirjalikult.
Spordiklubi ei ole aga komisjonile hüvitise tasumise kohta vormistatud kokkulepet esitanud. Seega nõustub komisjon tarbijaga, et sellekohast kokkulepet sõlmitud ei ole.
Komisjon selgitas, et üldiselt oleks klubil epingu lõppemisele järgneval perioodil jätkuvalt õigus kokkulepitud tasule, kuid seda üksnes ulatuses, milles kokkulepitud summast on maha arvestatud lepingu ülesütlemisest töövõtjale tekkinud kokkuhoid – ehk summa, mida klubi säästis selle arvelt, et ta teenust enam osutama ei pea.
Tasunõude olemasolu peab tõendama tasu nõudja, siinpuhul spordiklubi . Komisjonile ei ole esitatud arvestust, millest oleks võimalik järeldada, et kauplejal puudus lepingu ülesütlemise tõttu võimalus oma tööjõudu teiste klientide huvides kasutada või et konkreetselt selle kliendi teenindamiseks on tehtud eraldi kulutusi.
Arvestades lepingu olemust on kaupleja põhikohustuseks treeningvahenditega sisustatud spordisaali kasutamise võimaldamine huvitatud isikutele. Klubi ei ole esile toonud ka seda, et tarbija oleks lepingu sõlmimisega omandanud klubi kasutusõiguse aastaks eksklusiivselt ning seetõttu pidanuks klubi näiteks piirama teiste võimalike klientidega lepingu sõlmimist.
Kaupleja tüüptingimuste järgi on tarbijaleping üleantav; kaupleja hinnakirja järgi on lepingu üleandmise tasu 10, eurot. Sellest järeldab komisjon, et kaupleja tööjõu ja treeningvahendite ning ruumide kasutamine ei ole üldjuhul seotud konkreetse kliendiga. Komisjoni arvates vähendab kaupleja eeldatav kokkuhoid töövõtja tasunõuet 10 euroni.
Seda kõike kokku võttes leiab komisjon, et kaupleja on tarbija suhtes lepingut rikkunud. Kauplejal lasub kohustus esitada tarbijale teenustasu arvestamise aruanne, millest on nähtav lepingu täitmisele vastava perioodi eest teenustasu arvestamine ja saldo. Firmal puudub õigus nõuda tarbijalt kokkulepitud tasu lepingu lõppemisele järgneva perioodi eest rohkem kui 10 euro ulatuses.
