Eile kergitas Euroopa Keskpanga tõstis intressimäärasid 25 baaspunkti. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli see oodatud samm ning keskpangad on jõudmas intressimäärade tõstmise tippu.

Mertsina sõnul on euroala põhiinflatsioon on küll kiiresti aeglustunud kuid selle taga on olnud peamiselt energiahindade langus. “Alusinflatsioon, millest on energia- ja toiduainehinnad välja jäetud, ja mis näitab paremini hinnakasvu surveid majanduses, veel kindlat langust ei näita,” ütles ta.

Ta ütles, et hinnakasvu taga on tugev nõudlus, kuid samas tuleks arvestada, et euroala majandus on langemas. “Eestis on majapidamiste ja ettevõtete laenukasv aastases võrdluses aeglustunud ning ettevõtetel on see kvartali võrdluses isegi languses. Praegu ei olegi ilmselt enam nii oluline, kui kõrgele intressimäärasid veel tõstetakse, vaid kui kaua neid hoitakse senisel kõrgel tasemel,” sõnas Mertsina.

EKP peaks aga Mertsina sõnul intressimäärasid tõstma veel juulis 25 baaspunkti ja jääma siis ootele, kuniks järgmise aasta alguses hakatakse neid tasapisi allapoole tooma. “Euribori tõus sõltub sellest, millise sõnumiga rahapoliitika kohta EKP nõukogu juulis välja tuleb. Kui see teatab, et edasised rahapoliitika otsused sõltuvad sellest, kuidas käitub inflatsioon ja majandus tervikuna, siis jätkub euribori aeglane tõus,” tõdes ta.

Praeguste futuuride järgi peaks 3 kuu euribor jõudma tippu septembris 3,8% ja 6 kuu euribor veidi üle 4% juures. See tähendaks Eestis kodulaenudele koos panga marginaaliga ligi 6% tipuintressimäära. Kui aga EKP peaks andma märku intressimäärade tõstmise võimalikust peatamisest, mis praegu tundub küll Mertsina sõnul vähetõenäoline, võib see euribori tõusu juba juulis lõpetada.