Swedbanki prognoosi järgi saavutab tööpuudus oma tipu sügisel, kerkides umbes 15 protsendini.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et tööturu näitajad olid enne kriisi tugevad. Esimeses kvartalis ulatus tööpuudus vaid 5 protsendini – siis koroonakriisi mõju veel olulisel määral ei avaldunud.
Märtsi lõpus hakkas tööpuudus aga kiiresti kasvama. Töötukassas registreeritud töötuid on praeguseks umbes 50 000 ehk 7 protsenti tööjõust. Lisaks neile sai üle 100 000 inimese riigilt töötasu hüvitist.
Paljud kaotavad ikkagi töö
“Märgatav osa palgatoetuse saajatest kaotavad sügiseks ikkagi töö,” nentis Elmik.
Liikumine ja tarbimine on viimasel nädalal mõnevõrra hoogustunud ja piirangute järg-järguline lõdvendamine süstib nii ettevõtjatesse kui majapidamistesse optimismi.
Kriisist taastumine tuleb ökonomisti sõnul siiski vaevaline. Inimesed kardavad nii oma tervise kui võimalike majandusraskuste pärast. Majanduse hoogu võtab maha ka eksporditellimuste vähesus.
Swedbanki prognoosi järgi saavutab tööpuudus oma tipu sügisel, kerkides umbes 15-protsendini. Kõige rohkem saavad pihta turism, transport ja tööstus. Seejärel hakkab tööpuudus taas alanema. Järgmiseks aastaks prognoosib Swedbank 8-protsendilist tööpuudust.
Palgakasv peatub
Tööandjate jaoks on positiivne see, et vaba tööjõudu on rohkem. Täitmata ametikohtade arv on töötukassa andmetel langenud aastaga umbes kolmandiku võrra nelja tuhandeni.
Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Esimeses kvartalis oli maksuameti järgi palgakasv veel küllaltki kiire, ligi 7 protsenti. Palgakasv peaks teises kvartalis aga oluliselt aeglustuma. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5 protsenti.
