Sel kuul on Eestis aset leidnud kaks juhtumit, kus ühisrahastusplatvormid lõpetavad sisuliselt päevapealt tegevuse, nii et investorid on oma raha pärast mures ning sekkuda on tulnud politseilgi.

Ühisrahastust kui sellist seadusandlikult praegu konkreetselt ei reguleerita. “Olenevalt ühisrahastusettevõtja ärimudelist võivad tema äritegevusele siiski teatud nõuded kohalduda,” ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Soontaga Geeniusele.

Näiteks kui ühisrahastusettevõtja soovib vahendada tarbijale krediiti ehk anda laenu, peab ta taotlema krediidivahendaja tegevusloa. Kohalduda võivad ka teised seadused, mis nõuavad tegevusluba, nt väärtpaberituru seadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus ja nii edasi.

“Üldises plaanis on ühisrahastuse näol käesoleval ajal siiski tegemist reguleerimata valdkonnaga, aga nii see ei jää, kuna valdkonna reguleerimiseks tundub olevat üha rohkem põhjust,” rääkis Soontaga.

Tulekul on üleeuroopalised reeglid

Alates 2018. aasta märtsist on rahandusministeerium aktiivselt osalenud ühisrahastusteenuse pakkujatele kehtestatavate normide loomise läbirääkimistel Brüsselis. Algatus sai 2019. aasta lõpus poliitilise kokkuleppe ning asjaomase määruse avalikustamist Euroopa Liidu Teatajas oodatakse käesoleva aasta suvel, rääkis jurist.

Kuna määrus annab liikmesriikidele mitmeid valikukohti ja selle skoop ei kata kõiki ühisrahastusteenuse mudeleid, siis on Eesti rahandusministeeriumil kavas valdkonda ka ise reguleerima hakata. Seesuguse eelnõu konsultatsioon peaks algama selle aasta teises pooles.

Mida uued reeglid kaasa toovad? Soontaga rääkis, et kvandatava määrusega ühtlustatakse Euroopa Liidu riikides ühisrahastamisteenuse pakkumise miinimumnõuded ning suurendatakse õiguskindlust, kehtestades muuhulgas ka investorkaitse normid.

Investoreid tuleb testima hakata

“Näiteks tuleb hakata esitama standardiseeritud kujul infot investoritele pakutavate projektide kohta, ka tuleb jaeinvestorit nii-öelda testida, et kui palju ta mõistab projektiga kaasnevaid riske,” ütles rahandusministeeriumi jurist.

Reeglid näevad ette ka perioodi, mille jooksul saab jaeinvestor raha tagasi küsida enne, kui see on vastavasse projekti reaalselt investeeritud. Nõuded hõlmavad 12 kuu jooksul toimuvaid kuni 5 miljoni euro suuruseid ühisrahastamise kampaaniaid.

Vaja on tegevusluba

Ühisrahastusteenuse pakkujad peavad edaspidi taotlema kafinantsjärelevalvelt tegevusloa, muuhulgas kontrollib järelevalve ka seda, kas platvormi juhtimise eest vastutavad isikud on piisavalt usaldusväärsed.

“Samuti nähakse ette mitmeid investorikaitse alaseid reegleid. Konkreetsed kohalduvad normid sõltuvad muu hulgas ka sellest, milline on teenusepakkuja ärimudel – kas pakutakse rahastamist laenu või investeeringu – aktsiad, võlakirjad – vormis,” rääkis Soontaga.

Lisaks liikmesriikide pädevatele asutustele saab teatud õigused ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Amet, näitekskoostöö koordineerimine, tehniliste standardite väljatöötamine ja vaidluste lahendamise mehhanismi loomine.

Mida aga teha praegu, kui reeglid veel ei kehti? Rahandusministeerium pani investoritele südamele, et enne investeeringu tegemist tuleb hoolikalt mõelda erinevatele aspektidele, muuhulhas sellele, et iga investeeringuga võivad kaasneda riskid.

“Tuleks kontrollida, kes on teenuseosutaja ning mis on konkreetse pakkumise sisu ja tingimused. Läbi peaks mõtlema ka mustemad stsenaariumid, hinnata tuleks ka seda, milline on investori võimekus kanda kahjumit,” ütles ministeeriumi jurist.