Eesti elanike rahateadmised on maailmas kõrgel 3. kohal, ent tarkus ei jõua sageli käitumisse, selgus majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest finantskirjaoskuse uuringust. Võrdlus näitab, et eestlased säästavad pigem lühiajalisteks eesmärkideks ja pikemalt rahaasju ette ei planeeri.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Marge Aasalaidi kinnitusel on Eesti inimesed igapäevastes rahaasjades igati kohusetundlikud. „Uuring näitab, et eestlasel on arved alati õigeaegselt makstud – selles oleme maailma parimad. Samuti säästetakse raha reisimiseks või kodulaenu sissemakseks, aga mis puudub, on pikem ettevaade ja see on peamine tegur, mis käitumise tulemuse alla toob. Näiteks pensionieaks enamasti plaane tehtud ei ole,“ tõi ta välja.
Uuringust selgub, et rohkem on vaja panustada käitumismustrite muutmisse, kuna Eesti finantskäitumine on kolme aastaga langenud 13. kohalt 23. kohale. Finantskäitumise all peetakse silmas säästmist, pikaajalist planeerimist ja rahaasjade kontrollimist.
Minister: riik saab teadlikkust tõsta
Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on Eesti rahateadmiste poolest eesrindlik. „Siin tuleb tunnustada valdkonna edendajaid ja finantseksperte, kes on tarkuse jagamise oma südameasjaks võtnud. Mida rahatargemad on riigi kodanikud, seda kindlam on meie inimeste ja riigi tulevik,“ märkis minister.
Samas tõdes ta, et headest teadmistest üksi on vähe kasu, kui neid igapäevaselt rahade haldamisel ei rakenda. “Siin saab riik suurendada inimeste usaldust, tõsta teadlikkust pensionisammastest ja teistest pikaaegsetest investeerimisvahenditest,“ ütles Võrklaev.
Näiteks soovitab minister neil, kel III pensionisammas puudu, see veel enne aasta lõppu avada ja teha enne 27. detsembrit sissemakse, sest siis saab järgmise tuludeklaratsiooniga sealt tulumaksu osa tagasi. “See on igati hea algus pikemaks plaaniks ja tuleviku kindlustamiseks,” soovitas te.
Lisaks selgus, et eestlased on esirinnas digifinantskirjaoskuse võrdluses, kus Eestit edestab vaid Saksamaa. Näiteks meeldib Eesti inimestele oste teha e-poes ja 51% on avanud veebis arveldus- või säästukonto. Samas suurendab digilahenduste kasutamine ohtu langeda finantskelmuste ohvriks.
Eestist osales võrdlusuuringus 1119 inimest. Üldkokkuvõttes on Eesti rahatarkuses maailmas 7. kohal.
