Uudis

Ülevaade: kuidas uus valitsus su rahakotti mõjutama hakkab

Reformierakonna juht ning peatne peaminister Kaja Kallas.Foto: Scanpix

Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse ministrikohad on paigas ning koalitsioonileppel allkirjad all. Dokument on küll üsna üldsõnaline, ent mõned igaüht puudutavad asjad võib sealt välja lugeda.

Opositsioonijõud on uue valitsuse tegevusprogrammi teravalt kritiseerinud, viidates, et plaanid on ambitsioonitud ning võimuliidu plaan on kaks aastat peenhäälestada. Samas ütleb dokument välja ka paar konkreetset sammu.

Neist üks on konkreetne lubadus: “Tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast tekkinud ebakindlusest ja heitlikust olukorrast globaalses majanduses, ei vii valitsus sisse uusi makse ja tagab stabiilse maksukeskkonna.”

Pensionitõus ja heldem lähenemine sammastele

Üks väga oluline maksudega seotud tuluallikas on valitsusele siiski tulemas – nimelt saab tänavu ju teisest sambast raha välja võtta, ent summa pealt tuleb riigile maksta tulumaksu. See tähendab, et riigikassasse voolab kümneid miljoneid ühekordset maksuraha.

Uus võimuliit lubab, et suunab selle raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.

Pensioni pealt tuleb praegu osaliselt tulumaksu maksta – nimelt kehtib kõigile praegu ühtne maksuvaba tulu määr, mis on maksimaalselt 500 eurot. Keskmine pension on aga praegu juba üle selle. Kuidas pensionite ja sammaste maksustamine käib, saad lähemalt lugeda siit.

Keskerakonna nõudmisel on tulemas ka erakorraline pensionitõus, ent kui suur see olema saab, pole veel selge.

Pensionitega seoses andis uus võimuliit veel ühe signaali. Reformijutu valguses võib olla juba meelest läinud, et koroonakriisi tipphetkel peatas eelmine valitsus ajutiselt riigipoolsed sissemaksed teise sambasse – ehkki lubas neile, kes ise maksmist jätkavad, raha hiljem tagasi anda.

“Otsime võimalusi teise samba riigipoolsete maksete varasemaks taastamiseks. Analüüsime inimestele valikuvõimaluse loomist või pakkumist omapoolsete sissemaksete suurendamiseks teise pensionisambasse,” lubab nüüd Kaja Kallase valitsus.

See tähendab, et riik võib taas hakata maksma rohkem – ning juurde võib tulla võimalus ise teise sambasse juurde maksta rohkem kui seni võimalik on olnud.

Haiguslehele saab lihtsamini jääda pikemaks ajaks

Selle aasta algusest aprilli lõpuni saab haigushüvitist juba teisest päevast ehk kui haigeks jääd, kaotad täielikult ainult ühe päeva palga, mitte kolme nagu seni.

Teisest viienda päevani katab kokkuleppe järgi kulud tööandja; see on juba varem kokku lepitud tööandjate keskliiduga. Kuuendast päevast edasi teeb seda haigekassa.

Teisest päevast tiksuma hakkav hüvitis on esialgu sama suur kui summa, mida tööandja enne maksis neljandast päevast – 70 protsenti sinu keskmisest töötasust.

Tegelikult pole heldem haigushüvitiste süsteem Eestis midagi uut, vaid pigem on see tagasipöördumine lätete juurde – sama süsteem kehtis Eestis pikalt, ent muudeti ära pärast 2009. aasta majanduskriisi.

Jüri Ratase valitsuse plaan nägi ette, et siiski taastub vana kord alates maikuust. Uus võimuliit aga lubab koalitsioonileppes, et teisest päevast haiguslehele jääda saab aasta lõpuni.

Tervisega seoses lubab valitsus ka muuta hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks, et tagada vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus – see on aga üldsõnaline punkt ning pole päris selge, mis juhtuma hakkab.

Veel lubab uus koalitsioon liikuda edasi patsiendikindlustusega. Selle teemaga tegelemist on Eestis juba üle kümne aasta edasi lükatud – millega tegu ja mida oleks tarvis teha, saad lugeda siit.

Internet ja teed

Nagu iga valitsuse puhul, räägib ka uus koalitsioonileping kulutamisest infrastruktuurile ja teedele. Midagi põhjapanevat ja uuenduslikku ei ole – aga lubatakse, et teed tehakse korda.

“Tagame kiire internetiühenduse kättesaadavuse üle kogu Eesti. Selleks, et parandada kaugtöö võimalusi ja suurendada regionaalset konkurentsivõimet, kiirendame viimase miili ühenduste väljaehitamise tempot,” lubab uus võimuliit näiteks.

Samuti lubab Kaja Kallase valitsus kiirendada neljarealiste teede planeerimist ja eraldada Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendavat raha.

Veel lubatase teha koostööd kohalike omavalitsustega kohaliku teedevõrgu seisundi parandamiseks ja teede mustkatte alla viimiseks.

Mõnevõrra üllatavana tundub uus võimuliit olevat võtnud südameasjaks Tallinna-Helsingi tunneli teema: lubatakse, et seda hakatakse eest vedama ning Soome riigiga sel teemal suhtlema.

Ka Rail Balticuga minnakse edasi. Haapsalu raudteed võimulepe samas ei maini.

Uus valitsus lubab ka, et hakkab koroonakriisi tõttu toetama lennufirmasid.

Roheline poliitika: fossiilkütused kaovad ära, aga kas kaovad?

Palju tähelepanu on saanud ka väga konkreetne lubadus: “Väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.”

Veel lubatakse, et fossiilsetesse kütustesse uusi investeeringuid ei tehta – ilmselt tähendab see ka, et raha ei anta Eesti Energiale uue õlitehase loomiseks – ning kiirendatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Seatud tähtajad on muidugi alles kaugel, valimised on juba kahe aasta pärast nijng selliseid kursse on lihtne muuta. Siiski on see taastuvenergia ja rohemajanduse pooldajatele hea signaal.

Tundub, et juurde on tulemas meretuuleparke – võimuliit lubab kaasata Euroopa Liidu vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendamisega. Samuti lubatakse viia lõpule Eesti merealade planeering, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks.

Kõige selle kõrval lubatakse koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega töötada välja tegevuskava õiglaseks üleminekuks ja uute töökohtade loomiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.