Nüüdseks juba kaks aastat püüab maksuamet ka töötajaid, kes on nõus ümbrikupalka vastu võtma. Maksud võidakse välja nõuda neilt, mitte tööandjalt.
Seejuures pole tegu ainult teoreetilise võimalusega – möödunud aastal nõudis maksuamet saamata jäänud tulumaksu kümmekonnalt inimeselt, kes ümbrikupalka said.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul jäi töötajale juurde määratud tulumaks mullu reeglina 2000 euro piiridesse. Tema arvates töötab asi hästi.
Maksuamet: meie eesmärk pole kiusata
Töötajatelt tulumaksu välja nõudmise eesmärk pole Õuna sõnul töötajate kiusamine, vaid teadlikkuse tõstmine, millised riskid ja ohud ümbrikupalga vastuvõtmisel kaasnevad.
“Jäädakse ju nii ilma ka sotsiaalsetest garantiidest ja – nagu tänavune olukord on näidanud – keerulisel ajal saavad riigi abile loota ikka need, kes on olnud eeskujulikud maksumaksjad,” selgitas Õun.
Ümbrikupalka saanud töötajatelt nõuab maksuamet saamata jäänud makse välja tegelikult alles 2019. aastast. Seda küllaltki äärmuslikku sammu tehakse sellistel juhtudel, kui tõendid tõesti näitavad, et töötaja ise küsis või lausa nõudis palka mustalt.
Peamiselt keskendub amet Õuna sõnul ikkagi tööandjatele, kes jäävad silma kahtlase käitumisega – näiteks maksavad oma valdkonnas piirkonnas keskmisest madalamat palka.
Kui tulud valesti deklareerid, võid saada korraliku trahvi
Veebruaris algava tuludeklaratsiooni tagastuse valguses rõhutab Õun, et kui tööandja jätab palka makstes maksud deklareerimata, peab seda tegema töötaja ise.
Lisaks peab töötaja maksma ka maksud, kui tööandja seda ei tee. Seejuures tuleb silmas pidada, et kui maksuametile esitatakse valeandmeid, siis rikutakse maksukorralduse seadusest tulenevaid kohustusi esitada õigeid andmeid.
Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine on väärtegu, mille eest võib inimest karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot.
Maksu- ja tolliameti jaoks on võitlus ümbrikupalkadega Eesti suurim maksuprobleem. Hinnanguliselt jääb riigil iga aasta ümbrikupalkade tõttu saamata 134 miljonit eurot maksutulu.
