Neljapäevasel riigikogu istungil võeti vastu otsus võimaldada jaekaubanduses sõlmida paindlikumaid töölepinguid seoses töömahu hooajalise kõikumisega. Jaekaubanduses on töötajate palgad enamasti tunnipõhise arvestusega ning töökoormus tihti vastavalt hooajale vahelduva mahuga. Hooajalist töökoormust on vaja üsna palju reguleerida vastavalt töömahule ning tänasest on selle vormistamist lihtsustatud.

Siiamaani pidi töömahu suurenemisel sõlmima töötajatega lisalepingu võlaõigusseaduse alusel. Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja tavapärasele tööajale lisaks töötada kuni kaheksa tundi rohkem seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Selline regulatsioon lihtsustab ettevõtetes kaasata tipphooaegadel osalise ja paindliku koormusega töötavaid inimesi, pakkudes neile võlaõiguslepinguga võrreldes suuremat töölepinguga kaasnevat kaitset.

Kokkulepe ei kehti päris kõigile

Muutuvkokkulepet on võimalik sõlmida vaid osalise tööajaga töötava inimesega, kes töötab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või rohkem ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.

Kokkuleppe sõlmimisel tuleb jälgida, et uued ja vanad töötunnid kokku ei ületaks täistööaega. Lisatundide tegemise peavad pooled olema vormistanud kirjalikult ning tööandja poolt pakutavad tunnid on töötajatele vabatahtlikud.

Muutuvkokkulepet saab pakkuda vaid 17,5 protsendile töötajatest ehk alla kuue inimesega ettevõttel tuleb töötajatega sõlmida töömahu suurenemisel vanaviisi võlaõiguslikke lepinguid.

Uus regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Nagu ikka uute muudatustega, soovitakse näha ja analüüsida nende mõju, mis aitavad otsustada, kas samasugust kokkulepet tasub pikendada või laiendada ka teistesse sektoritesse.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.