Praeguse valitsuskriisi raames on korduvalt käinud meediast läbi tõsiasi, et suurim katsumus, mis valitsusel enne valimisi ära teha tuleb, on riigieelarve vastuvõtmine. Kuigi vähetõenäoline, siis on olemas teoreetiline võimalus, et eelarve jääb õigeks ajaks vastu võtmata. Mis siis juhtub?
Sellise olukorra lahenduse leiab põhiseadusest, kus on üsnagi selgelt kirjas, kuidas tuleb talitada siis, kui eelarve ei ole vastu võetud.
Seaduse kohaselt tuleb eelarve vastu võtta uue eelarveaasta alguseks, milleks on Eestis 1. jaanuar.
Kui selleks ajaks jõuab eelarve riigikogus kõik kolm lugemist ära teha ning saab ka presidendi allkirja, on kõik hästi ning riik toimib edasi muretult, isegi kui valitsus omavahel jageleb. Kui esimeseks jaanuariks eelarvet aga vastu võetud pole, tuleb kasutusse “kriisiplaan”.
Põhiseadus sätestab, et kui riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest. 2018. aastal oli eelarveks 10,58 miljardit eurot, seega tohib kulutada iga kuu kulutada ligi 880 miljonit eurot.
2019. aasta riigieelarves on kulusid ette nähtud 11,31 miljardi euro ulatuses, seega oleks “ajutise eelarvega” kasutatavat raha märksa vähem ja ilmselt jääksid ära plaanitud lisarahakulutused, näiteks õpetajate ja kaitseväelaste palgatõusud.
Justiitsministeeriumi lehelt leiab selgituse, kus märgitakse, et kuigi põhiseaduses on sätestatud rahaliste kulutuste tegemine 1/12 ulatuses eelmise aasta kulutustest, ei ole selle põhimõtte järgimine reaalsuses lihtne, seda eelkõige üksikute asutuste või kululiikide lõikes, näiteks kui asutusi on vahepeal reorganiseeritud või plaanitakse suuremaid muudatusi.
Riigieelarve seaduses on probleemi püütud lahendada sel viisil, et iga asutus võib teha ainult selliseid kulutusi, mis olid eelmise aasta eelarves ning on jooksva aasta eelarve projektis ning ainult neist kahest summast väiksema ulatuses.
Vahepealsel ajal on valitsusel aega riigieelarve ikkagi vastu võtta. Kui seda ei peaks juhtuma kahe kuu jooksul, siis korraldatakse erakorralised valimised.
