Äsja käisin ma Tagasi Koolis ja rääkisin rahast. Tähendab, ennekõike rääkisin ma oma elu kahes esimeses külalistunnis siiski tööst – enda senistest ametitest ja tööst üldisemalt, selle muutumisest tulevikus.

Aga puutumata ei jäänud ka rahatarkus ning see, millised teadmised selles kohta mul endal oluliselt varem oleksid kasuks tulnud. 

Ettevõtlusest ei räägita eriti

Küsimuse peale, kui paljud on mõelnud ettevõtjaks hakata, tõusis klassis maksimaalselt kümnendik kätest. On seda vähe või palju? Igal juhul need noored oskasid oma valikut hästi põhjendada suurema vabaduse ja edu viljade noppimise võimalusega.

Nii et kui vahel võib tunduda, et tänapäeval unistavad kõik teismelised ükssarvikute asutamisest, siis see päris tõsi pole. Ettevõtlusõpe on valikainena vaid osa koolide programmis.

Minu veendumus: ettevõtjana oma tööst ja kogemusest noortega rääkides avardad sa oluliselt nende arusaama ja pakud võibolla hindamatut inspiratsiooni. 

Investeerimine kui hiina keel

Pisut tuli juttu ka investeerimisest, aga mulle tundus, et see jäi noortele kaugeks nagu Prillitoos pühapäevahommikul.

Mõni 10. klassi õpilane teeb Börsihail proffidele tuule alla, aga keskmiselt on aktsiad keskkoolis ikkagi midagi väga kauget. Nii et järgmine kord püüaksin investeerimise mõtteviisist rääkida ikkagi selles vanuses eluliste näidete abil.

Eesmärk pole ju, et noor vanaema kingitud 100 eurot ühisrahastusse uputaks, vaid mõtestada mõistlikku rahakäitumist, mis hõlmab säästmist ja ühel hetkel ka säästudelt tulu teenimist.

Kas saada juutuuberiks või loomaarstiks?

Üheks mu sooviks oli pisut leevendada stressi, nagu peaks koolis teadma, kelleks saada. Kas või rääkides tehnoloogia arengust, kuidas see muudab tööd ning sunnib pidevalt kohanema.

Nassim Taleb jagab elukutsed skaleeritavateks ja mitteskaleeritavateks. Skaleeritavate puhul on läbikukkumise tõenäosus ülimalt suur, aga harvadel puhkudel võib saavutada erakordset edu, näiteks laulja või uuemal ajal ehk juutuberina.

Mitteskaleeritavate puhul on 99% tõenäosusega leib laual, aga edupotentsiaal piiratud ja superstaariks, näiteks loomaarstina, suhteliselt keeruline saada. 

Taleb soovitab valida mitteskaleeritava elukutse ja kombineerida seda skaleeritava hobiga. Teisisõnu hakata loomaarstiks, kes vabal ajal juutuubib. Nii säilib (õhkõrn) võimalus megaeduks ja samas stabiilsus 99% elujuhtumiteks. Sest loomaarste on ikka vaja.

Muidugi rääkisime noortega ka AIst ja algoritmidest, mis ei ohusta ainult autojuhte, vaid ühel päeval hakkavad meid ilmselt ka arstide asemel diagnoosima.

Kui keegi tunneb, et tahaks noortele oma kogemusi jagada, siis Tagasi Kooli külalistunde saab anda aasta lõpuni. See kolmveerand tundi, olgu öeldud, möödub hämmastavalt kiiresti.

Kristel Kont on Rahageeniuse kaasautor.