Eneseareng

Väga hea teada: täiskohaga töötaja saab nõuda iga aasta 30 päeva õppepuhkust

Tartu ülikool. Foto: Margus Ansu/PM/Scanpix

Eesti meediamaastikul on hiljuti ilmunud palju artikleid, kus väidetakse, et Eestit ootab ees suurem tööjõukriis, kuna vajalike spetsiifiliste oskustega inimesi napib. Kui oled mõelnud enda professionaalsete oskuste edasiarendamisele, või uue oskuse õppimisele, siis on praegu selleks hea aeg.

Uute oskuste ja teadmistega töötaja on alati hinnas, olenemata valdkonnast. Tihtipeale aga tuuakse koolimineku takistuseks ajapuudus, kuna töötatakse täiskohaga. Kindlasti on tagasi kooli minek keerukam, eriti täistöökoha ja pere kõrvalt, kuid tasub meeles pidada, et Eesti riik soodustab täistöökoha kõrvalt koolis käimist õppepuhkuse näol.

Ei tasu ka unustada, et meil kõigil on privileeg omandada tasuta väga heal tasemel kõrgem haridus, mis paljudes teistes riikides pole võimalik. Tuleb vaid eesmärgid seada ning nende täitmiseks piisavalt aega ja tahtmist leida.

Õppepuhkus Eesti riigis

Õppepuhkus on ideaalne lahendus, kui lähed õppima kaugõppesse või sessioonõppesse, kus õppetöö toimub näiteks neljapäevast laupäevani kaks korda kuus. Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana kohe välja.

Õppepuhkuse kasutamise osas saab õppija ise otsustada, millal võtta õppepuhkust. Oluline on kindlasti rääkida eelnevalt tööandjaga nii koolimineku plaanidest kui ka õppepuhkuse vajalikkusest.

Kui töötad täiskohaga, saad võtta kooliskäimiseks kalendriaastas 30 õppepuhkuse kalendripäeva, millest 20 päeva on tasustatud tööandja poolt töötaja 6 kuu keskmise töötasuga ning 10 päeva tasustamata õppepuhkust. Kui oled lõpetamas kõrgkooli (ehk viimase aasta õpilane), saad veel lisaks võtta 15 päeva miinimumpalgaga tasustatud õppepuhkust.

Teatud juhtudel on siiski tööandjal õigus ka keelduda õppepuhkuse maksmisest – näiteks kui töötaja ei teata 14 kalendripäeva ette õppepuhkuse vajalikkusest või ei too tööandjale õppeasutuses õppimise kinnitust.

Õpingute rahastamine

Kui soovitud õppekava on tasuline, aga tööalaselt arendav, tasub ka rääkida oma tööandjaga rahastamise võimalustest. Üldiselt on tööandjal kulukam uue töötaja palkamine ja väljakoolitamine, kui sinu haridusse investeerimine Eestis. Plussideks saad veel tööandjale tuua uued võimalikud ärialased kontaktid, värsked erialased teadmised, uued ideed ja praktilised oskused.

Kuna õppemaksu tasumine kvalifitseerub ettevõtlusega seotud kulu alla ning seda ei maksustata erisoodustusmaksuga, on ettevõttel maksuefektiivsem tasuda töötaja õppemaks ise, kui maksta seda töötajale palgana (mille pealt tuleb ka tasuda maksud).

Kui tööandja hüvitab hariduse täielikult või osaliselt, on võimalik ka teha tööandjaga vastav leping, mis kohustab töötajat töötama ettevõttes kokkulepitud ajaperioodi, näiteks 2 aastat pärast kooli lõpetamist.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.