Julianus Inkasso iga-aastasest Eesti eraisikute maksehäirete ülevaatest selgub, et kuigi makseraskustesse sattunud inimeste arv liigub langustrendis, on keskmine võlasumma aasta-aastalt aina suurem.
Inkassoettevõtte andmetel on Eesti keskmine võlasumma 3048 eurot isiku kohta. Eelmisel aastal oli see ligikaudu 2900 eurot, üle-eelmisel aastal 2200 eurot ja 2017. aastal 1600 eurot. Võlasumma tõus on seotud toodete-teenuste hinnatõusu ning kiire palgakasvuga, mis võimaldab inimestel rohkem tarbida ja suuremat krediiti saada, teatas Julianus Inkasso.
Positiivse trendina on firma teatel makseraskustes isikute arv aasta-aastalt aina väiksem. 2022. aastal on vähemalt üks maksehäire 84 090 isikul, eelmisel aastal alla 91 000 ning 2020. aastal oli teada 101 000 maksehäiretega inimest.
Eelmise aastaga võrreldes on ka viie või enama maksehäiretega isikute arv vähenenud ning kokku on neid keskmiselt 15 protsenti kõikidest võlglastest. Siiski on enam kui pooltel võlglastel ikkagi kaks või rohkem maksehäiret.
Võlgnike hulgas jätkuvalt ülekaalus mehed, moodustades võlgnikest 66,7 protsenti. Aastaga on aga naiste keskmine võlasumma võrreldes meestega tunduvalt kasvanud – naistel 295 eurot ja meestel 63 eurot. Meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on siiski suurem, 3097 eurot ja naistel 2950 eurot.
Kõige rohkem võlglasi on keskealiste seas
“Kui võrrelda Eesti elanikkonnas kahe suurima rahvusgruppi, eestlaste ja venelaste, jaotust, siis vene rahvusest inimeste osakaal on sellest kogumist 26 protsenti. Samas on eestlastel rohkem aktiivseid maksehäireid ning võlasummad ühe isiku kohta suuremad, eestlastel 4055 eurot ja venelastel 3394 eurot,” teatas inkassofirma.
Selgus, et geograafiliselt on võlgnike osakaal kõige väiksem Harjumaal ja Tartumaal ning mõlemal suurimal saarel, võttes arvesse maakondade elanike osakaalu rahvastikust. Kuigi Ida-Virumaa elanike seas on võlgnikke geograafilises jaotuses kõige rohkem, on nende võlgade summaline osakaal võrdeliselt kõige väiksem.
Uurimise käigus selgus, et kõige väiksem on võlgnike osakaal kuni 25-aastaste vanusegrupis, moodustades kõigest 4 protsenti kogumist. Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis ongi märgat, et keskmine võlgnevuse summa on madalam kui teistes vanusegruppides. Seejuures on kõige suurem keskmine võlasumma 26 kuni 45 aastaste seas.
Kokkuvõtvalt on 2022. aasta märtsi seisuga teada vähemalt 215 787 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Maksehäiretena ei arvestata parkimistrahve ja prügiveo arveid, sest need ei näita otseselt maksevõimet.
Võlamenetluse alustamisel selgub enam kui pooltel juhtudel, et isikul on juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab Julianus Inkasso sõnul sellele, et krediidiotsuste tegemisel ei kontrollita ikkagi piisavalt isikute tausta.
