Sel nädalal on politsei ligi sajal korral saanud teateid levivatest petukirjadest, mida saadetakse nii politsei, kaitsepolitsei aga ka ministeeriumite töötajate nimelt. Tegemist on pettusega ja see kiri tuleb kustutada.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenini sõnul on sel nädalal taas sagenenud teated levivatest petukirjadest. „Suur tänu kodanikele, kes petukirja ära tunnevad ja sellest politseile teada annavad. Saame seeläbi parema ettekujutuse pettuse leviku ulatusest, et ka teisi inimesi hoiatada.”

“Kuigi e-kirjade ülesehitus on läbi nädalate veidi muutunud, niisamuti nagu ka saatja nimi, on nende kirjade sisu jäänud samaks. Inimest süüdistatakse tema suhtes läbiviidavast menetlusest, mis on seotud pornograafiaga. Pettuse eesmärk on inimene segadusse viia ja raha välja petta,“ kirjeldas Milenin.

Politsei lükkab ümber levivate kirjade sisu. „Kirjades on kasutatud päris politseinike või tuntud inimeste, näiteks endise justiitsministri nime, kuid need inimesed ei ole kirja saatnud. Tegemist ei ole politsei ega ka teiste asutuste poolt saadetud e-kirjadega, vaid pettusega.“

Hetkel levivad massiliselt politsei ja kaitsepolitsei nimelt saadetavad e-kirjad. „Kirja saatjaga ei tohi vestlusesse asuda. Kelmid hakkavad inimest survestama ja manipuleerima, väites, et kui inimene teeb koostööd, viiakse menetlus läbi kiiremini või lastakse inimesel karistusest pääseda. Seeläbi pressitakse inimeselt raha välja. Sellisel viisil politsei juhtumeid ei lahenda. Taolise või sarnase sisuga e-kirjad tuleb kustutada. Samuti ärge avage manuses olevaid faile, mis on teie arvates ebaselged või kahtlust tekitavad,“ rõhutab Milenin.

Petukirjade tunnused:

• Asutuste nimed on välja mõeldud. Näited välja mõeldud nimedest: „Euroopa Politseiamet“, Keskdirektoriaat“, „Riigipolitsei“ jne.
• Logod e-kirjas on välja venitatud või kokku surutud.
• Esinevad kirjavead ja ebaloogilised laused.
• Kiri on saadetud kahtlaselt e-posti aadressilt.

Petuskeemid ei tule ainult kirjaga, vaid ka sponsoreeritud reklaamina

Petukirjade eest hoiatab ka Telia ja seda hiljuti teinud ka Elisa. Nende petuskeemide sisu on justkui küsitluseks maskeeritud reklaam, milles lubatakse erinevaid auhindu ja korraldatakse loosimisi.

Telia turvaintsidentide valdkonna juhi Aare Kirna kinnitusel on tegemist pahatahtliku reklaamiga, mille tellijaks ei ole Telia ning mille eesmärk on inimeste panga- ja kasutajaandmete õngitsemine. Petuskeemiga proovitakse kätte saada inimese pangaandmed ja paroolid või nende kontaktid, et edasist survestamist ja manipuleerimist jätkata.

Telia nimel levivad nimetatud petuloosimised hetkel veebireklaamidena ehk kui inimene surfab internetis, võidakse talle koos teda huvitava lehega ka petureklaami kuvada. Petureklaame saaks vältida, kui enda seadmesse tõmmata reklaamiblokeerija.

Näiteid petukirjadest: