Kui veel aasta alguses tuli värske punase kala eest poes maksta hea õnne korral 10 eurot kilogrammi eest ja halvemal päeval 20 eurot kilogrammi eest, siis nüüd tuleb olla õnnega koos, kui leiad lõhe- või forellifilee vähem kui 30 euroga kilogramm.
Praegu on Rimi e-poes jahutatud vikerforellifilee kilogrammi hinnaks 18,99 eurot, lõhe eest tahetakse aga saada peaaegu 32 eurot. Arsenali keskuses asuva kalapoe Kalaarsenal juht Tiit Veskus selgitab, miks kala hind nii palju tõusnud on ja kas on lootust, et see hind langeb normaalsuse piiridesse tagasi.
Kalaarsenalis maksab lõhefilee praegu 35 eurot kilogramm ning Veskus ütleb, et kõrge hinna põhjust ta ei tea – ta võib ainult spekuleerida, et põhjus võiks olla pikalt kestnud pandeemias ja selle järelmõjudes.
“Kala pole ju tegelikult kunagi liiga odav olnud. Kvaliteetne kala on üldiselt alati kõrgema hinnaga kui mis iganes teine lihatoode. Kohalik kala ei pruugigi olla tegelikult kallim,” ütleb ta.
Kalahinda mõjutavad tegurid on sarnased muude toodetega. Hinda mõjutab nii nõudlus kui ka selle kättesaadavus. “Kui me räägime kaugest kalast, näiteks Vahemere äärest, siis seda mõjutavad tugevalt transport ja logistikaga seotud kulud. Aga mis puudutab Norra lõhet, siis ega päriselt keegi ei selgita meile neid põhjuseid, miks see niipalju kallim on. Aastatagusega on tõesti hind tõusnud praktiliselt 200 protsenti.”
Veskuse sõnul on kala täiskasvanuks saamise tsükkel kaks ja pool aastat ja pandeemialaine ajal võidi vähendada tootmismahtusid ning praegu pole lihtsalt kalad oma küpsusikka jõudnud. See on tekitanud olukorra, kus kala lihtsalt ei ole ja hind ongi laes. “Aga see on minu subjektiivne arvamus,” lisab kalakaubitseja.
Kevade saabumisega ja piirangute kadumisega on aktiviseerunud ka restoranid ja kohvikud, kes nõudlust kalale suurendavad. Veskus aga lisas, et Eestis toimuv lõhe üldist hinda mitte kuidagi ei mõjuta, sest meie ostame seda marginaalselt. “Meie kaubitsejad on lihtsalt valiku ees, kas osta seda selle hinnaga, mis pakutakse või mitte.”
Kas aga hind jääbki nüüd kõrgeks? Veskus avaldas lootust, et kui maailm on lahti ja majandus toimib, siis ehk norrakad näevad põhjust jälle tootmismahtusid tõsta, et maailma lõhega varustada. Seega on ka lootust, et ühel päeval ka hinnad mõnevõrra taskukohasemaks muutuvad.
