Tarbija

Tarbijakaitse: “Ära kliki endale liigseid kohustusi!”

Humooriprismas tehtud videote ja inimkogemuste abil püütakse näidata, et tähelepanematu klõpsimine võib tuua palju pahandust.Foto: TTJA

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on käivitanud üleriigilise kampaania „Ära kliki endale liigseid kohustusi!“, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu internetikäitumisele ning veebikeskkonnas levivatele ohtudele ja pettustele.

„Oleme jõudnud oma tarbimisharjumustega kohta, kus internetis poodlemine ning erinevate lepingute sõlmimine on igapäevane nähtus. Näiliselt ohutud klikkamised võivad aga tähelepanematule internetikasutajale kaasa tuua hulgaliselt probleeme ning finantskahju,” selgitab TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

“Leiame, et teadlikkuse tõstmine internetis tehtavate klikkide osas on oluline, nii oskavad inimesed suuremat tähelepanu pöörata lepingulõksudele ja võimalikele pettustele ning vältida vigu nii e-ostlemisel kui ka investeerimisotsuste tegemisel,“ kirjeldab Tammaru.

Levinumad pettused on kõige ahvatlevamad

Internetis leviv lepingulõks võib seisneda ühekordses toote või teenuse pakkumises, auhinna loosimises osalemises või tasuta prooviperioodiga liitumises. Lepingulõks võib näida kui tavaline reklaam, sest tegu on internetis, eriti sotsiaalmeedias levivate pakkumistega, kus tasuta prooviperioodile või ühekordsele ostule järgneb ootamatu maksekohustus.

Tarbija klikib ja teeb tellimuse, teadmata, et seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid on raskesti märgatav, kuna kasutatakse kas muust tekstist oluliselt väiksemat kirjasuurust, vähemmärgatavaid värve või paigutust.

Sellistele pakkumistele on iseloomulikud kirjeldused „olematu risk“, „otsusta kiiresti“, „100% garantii“, mistõttu toob lepingulõksu sattumine omakorda kaasa eksitavate tingimustega nõustumise.

TTJA kampaania video

Ühtlasi on oluline teada, et e-poe tippdomeen .ee või lehe eestikeelne sisu ei anna alati alust arvata, et tegemist on Eesti ettevõttega. Samuti veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub näiteks .lv või .de, ei pruugi olla Läti või Saksamaa ettevõtted ning veebilehel kasutatud keele järgi ei saa hinnata kauplejate päritolu.

Lisaks kogub aina enam populaarsust investeerimine. Teema, mis aga palju kõlapinda pole saanud, on see, kui palju kaasneb sellega pettusi, millega võivad inimesed kaotada väga suuri summasid. Internetis on mitmeid lehekülgi, kus külastajale lubatakse investeerimisel suurt intressi, kuid tehtud klikk teenusega liitudes võib kaasa tuua enda raske vaevaga teenitud rahast ilma jäämise.

Magus müügijutt ja kiire ning hõlpsa tulu teenimise võimalus võib ratsionaalse mõtlemise tagaplaanile jätta, kuid tegelikkuses kehtib põhimõte „mis tundub liiga hea, et olla tõsi, see ei olegi tõsi“.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.