Ületunnid on töömaailma lahutamatu osa, millega tööinimesed varem või hiljem kokku puutuvad. Mis on ületunnitöö, kuidas ületunnid tasustatud peaksid olema ning millised piirangud ületundide tegemisel kehtivad, selgitas Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva

Mis on ületunnitöö? 

Madureira Silva sõnul on ületunnitööga tegemist siis, kui töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja. “Kui töötaja töötab tavalise tööaja alusel, näiteks esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas, selgub ületunnitöö iga kuu lõpus. Summeeritud tööaja puhul, kui tööaeg jaguneb ebavõrdselt ja tööd tehakse tavaliselt graafiku alusel, selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus – seega tuleb summeeritud tööaja puhul ületunnitöö kindlaks tegemiseks arvestusperioodi lõppedes hinnata, kas töötatud tundide arv ületab töötaja tööajanormi arvestusperioodi kohta. Arvestusperiood võib üldjuhul olla kuni neli kuud ning teistsugune arvestusperiood võib olla ette nähtud teatud tegevusalade puhul või eriseadustes,” sõnas ta. 

“Ületunnitöö puhul on kõige olulisem teada, et ületunnitöö tegemine toimub mõlemate osapoolte kokkuleppel. Erandiks on hädavajaduse olukord, kus ettenägematu olukorra tõttu on vajalik ära hoida kahju tekkimine ning tööandja huvid kaaluvad üles töötaja huvid. Olenemata eeltoodust ei saa ületunnitöö tegemist siiski nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus emapuhkusele. Alaealistele on ületunnitöö tegemine keelatud.”