Kaugtöö tegemise nõuded sätestatakse seaduses ja paneb tööandjatele suurema vastutuse töötajate tervise eest hoolitsemisel

Tööandjad peavad rohkem vastutama, kuid arvestatud on ka sellega, et kaugtöö tegija kõiki terviseriske pole võimalik tööandjal hallata.Foto: Scanpix

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks seadusemuudatused, millega muutub töötervishoiuteenus terviklikuks, hõlmates tulevikus lisaks töötajate tervisekontrollile ka ennetustegevusi ning hinnangut töökeskkonnale. Samuti muutub selgemaks töötervishoiu ja tööohutuse reeglite täitmine kaugtööl, kuna senised kaugtöö juhendi nõuded sätestatakse seaduses.

Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatuse kohaselt peab tulevikus töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. „See tähendab, et töötervishoiuarst koos oma meeskonnaga hakkab lisaks töötajate tervisekontrollide tegemisele hindama ka ettevõtte üldist töötervishoiu olukorda, mille käigus võidakse külastada ka ettevõtte töökeskkonda, et teha ettepanekuid selle parandamiseks. Seeläbi tiheneb koostöö tööandjatega töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kahe aasta eest tehtud töötervishoiuteenuse uuring näitas, et vaid 27 protsenti tööandjatest on lähtunud töötajate tervisekontrolli korraldamisel riskianalüüsi tulemustest ja 31 protsenti tööandjatest tõi välja, et töötervishoiuarst on nende töökeskkonda külastanud.

Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme.

Teise olulise muudatusena määratletakse seaduses tööandja kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtöö korral ning täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi. „Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, näiteks raamatukogus või kodus,” sõnas minister Kiik.

“Ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja tagama töökeskkonna riskide hindamise, töötaja juhendamise, muu hulgas sellest, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, töötaja tervisekontrolli korraldamise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise. Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest,“ lisas Kiik. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.