Selle aasta lõpp tõi palju üllatusi. Rekordeid püstitati kaubanduse müügikäivetes, palgatõusus, kinnisvaratehingutes ja ka tarbijahindades. Viimase tõttu hakkas justkui üleöö majanduskasvu kiitvate teadete asemel tulema hoiatussõnumeid kõrgele tõusvast inflatsioonist ja selle negatiivsest mõjust majandusele lähitulevikus.
Inflatsioon on tavainimese jaoks ka mis tahes teisel päeval nõme — selle tõttu väheneb raha väärtus niikuinii kogu aeg. Seda teab ilmselt juba igaüks, et raha madratsi all hoida ei tasu, sest inflatsioon “sööb” seal selle väärtust.
Teenuste ja toodete hinnatõus on justkui inflatsiooni sünonüüm. Tegelikult arvestatakse inflatsiooni sisse veel teisigi tegureid, kuid lihtsustatult võib tarbijahinna tõusu täiesti vabalt käsitleda kui inflatsiooni.
Keskpankade ülesanne on hoida mõõdukat inflatsiooni, rusikareeglina kahe protsendi juures, et majandus oleks stabiilne ja kasvav. Inflatsiooni kõikumine sellest piirist liiga kõrgele või liiga madalale on indikaator, et majandus liigub liiga kiiresti mingis ebasoodsas suunas, mida tuleb reguleerima hakata. Inflatsiooni mõjust igapäevaelus ja miks see peaks korda minema, saab lähemalt lugeda meie artiklis siin.
Murdepunkt tuli järsult
See aasta on olnud paljude jaoks edukas. Ka erinevad uuringud näitasid, et pandeemiale vaatamata on inimesed majanduslikult muretud ning isegi tõusev inflatsioon ei ole tekitanud hirmu makseraskuste ees. Eestis on eeldatavasti seda kõike mõjutanud 2021. aasta jõustunud pensionireform ning ülejäänud Euroopaga võrreldes väga kiire pandeemiajärgne majanduse taastumine.
Selle aasta novembris tõusid tarbijahinnad Eestis aastatagusega võrreldes 8,8 protsenti. See tõus tundus esialgu mõistetav, sest majandus kasvas ning hinnad olid pandeemiast tingitud piirangute ja tarneraskuste tõttu kõrged. Siis aga saime külmade ilmade saabudes novembri teises pooles löögi ebareaalselt kõrgetest energiahindadest.
Veel 30. novembril kirjutas Eesti Panga ökonomist Kaarel Oja Eesti Panga blogis, et kiire inflatsioon on suuresti tingitud energia kallinemisest ja see tegur on pigem ajutise iseloomuga. Üsna pea selgus, et see arvamus osutus ikkagi liialt optimistlikuks.
Kogu energiatootmine töötab praegu täisvõimsusel nõudluse katmiseks. Varud on ära kasutatud ning elektrihindade tippu pole me veel võibolla näinudki. Pühadeaeg tõstab tarbimist, mis võib niigi kõrge hinna veel kõrgemale lükata. Energiahindade stabiliseerumist nähakse heal juhul alles ilmade soojenedes 2022. aasta kevadel-suvel, kuid langust tagasi endisele tasemele ei ennustata.
Elektrihindade kujunemisest ja sellest, miks hinnad nii kõrgeks läksid, saab lugeda meie selgitavast artiklist siit.
Raha seisma ei jää
Olgugi et paljud on näinud juba krõbedate summadega kommunaalarveid, pole praegu veel märgata inimeste tarbimise vähenemist. Kaubanduskeskused on uuest koroonaviiruse omikrontüvest ning suurtest arvetest hoolimata inimestest pungil ning ostlemine tundub olevat täies hoos. Detsembri käibeid ennustatakse veel suuremateks kui novembri kaubanduse rekordeid.
Tarbimine võib olla ikka veel kõrge ja suurem kui novembris mitmel põhjusel. Esiteks on Eestis veel suhteliselt leebed piirangud võrreldes muu maailmaga. Näiteks Hollandis pandi tänasest kogu riik täiesti lukku ning inimesed saavad teineteisel külas käia vaid kahekaupa. Ehk hirm karmimate viirusepiirangute ees paneb inimesi võtma viimast.
Teiseks on käes aasta ostlemise tipphooaeg ja just alanud ahvatlevad allahindlused kutsuvad inimesi kulutama. Hinnad on ka kaubanduses juba tõusnud, kuid ilmselt on vaba raha taskus veel piisavalt, et seda hinnavahet ei panda tähele või ignoreeritakse. Poodides on küll kollased allahindluste sildid, kuid sellele eelnev hinnatõus on olnud nii kiire, et mõnes poes pole uusi hinnasiltegi jõutud teha ning uued kõrgemad hinnad on peale lihtsalt joonistatud või kleebitud.
Need, kellel on vaba raha pisut rohkem, proovivad inflatsiooni tõusus investeerida, et raha teeniks suuremat kasumit kui inflatsioon. Täna on rohkem kui kunagi varem inimesi, kes ei kasuta enam fonde, hoiuseid ning pankade teenuseid, vaid proovivad aktsiaturul kätt iseseisvalt. Oma rahaga majandamist ja suurema vastutuse võtmist on propageeritud alates pensionireformi eelnõust. Aktsiaturul võimaliku õnnestumise ja võidu lootuses on tänaseks sinna päris palju raha suunatud.
Raha ongi mõistlik investeerida, kuid kui palju on täna neid investeerijaid, kes oskavad hinnata börsi stabiilsust ja aktsiate taga olevate ettevõtete jätkusuutlikkust praeguses inflatsiooni tõusus? Kuidas see mõjutab pikaajaliselt ettevõtete tegevust? Kes teab, äkki 8,8 või isegi 15 protsenti kaotust inflatsioonist ei pruugigi olla nii hull kaotus.
Mõistagi ei tea me keegi, mida tulevik toob, ja iga kriis või ka sellest tulenev majanduslangus on erinev. Võibolla oskavad keskpangad ja riigipead leida kiire lahenduse praegusele olukorrale ning majanduslikult kahtlaseks kiskuv uus aasta tuleb siiski stabiilne.
